Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (50)

Väärika vananemise akadeemia

2023 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Sigrid Salutee

Film annab hoogsa sissevaate Kadriorus tegutseva eakate päevakeskuse igapäevaellu.

Vanurite eneseabi- ja nõustamisühing on Kadriorus tegutsenud juba pea 30 aastat ning seda kutsutakse hellitavalt “väärika vananemise akadeemiaks”. Päevakeskus annab kõrges eas inimestele võimaluse ennast teostada ja suhelda ka pärast seda, kui lähedased on kõrvalt kadunud. Ühingus on 13 toimkonda, alustades valvelauast ja raamatukogust ning lõpetades kohviku ja aiaga. Lihtsad ülesanded aitavad eakatel end vajalikuna tunda. Filmi peategelane on krapsakas Heino, kes hoolitseb selle eest, et ühingu tegevus ladusalt jookseks ja kõik probleemid lahenduse leiaks. Olgu selleks siis pidude korraldamine või kõrgete arvete jaoks raha leidmine. See film on elav tõestus sellest, et ei ole olemas vanust, alates millest peab ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Uus Maailm

2011 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Jaan Tootsen

Jaan Tootseni dokfilm jälgib ühe idealistliku liikumise, Uue Maailma Seltsi sündi, elu ja valu viie aasta jooksul.

Ühe revolutsiooni anatoomia: lugu inimestest, suhetest ja suurest muutumisest. Tallinnas Uue Maailma linnaosas tegutseb grupp noori, keda mõned peavad lärmakateks rahurikkujateks, teised süüdimatuks hipikambaks, kolmandad kangelasteks. Nad alustasid kui anarhistlikud linnageriljad, kes võtsid enda missiooniks võidelda puhtama ja autovabama elukeskkonna eest, valmistades sellega politseile ja valvsatele linnakodanikele peavalu. Aga ühel päeval tuli tunnustus, tähelepanu ja rahastus. Mis jääb järele hullusest, kui see on vaja ühel hetkel projekti pakendada? Kuidas hoida aastate jooksul elus loovat kaost? Mida teha inimsuhetega, mis ei allu projektiloogikale?
- Laenuta film
- Laenuta
Peida sünopsis Ava sünopsis
Meeleavaldaja

2003 | Portreefilm, Dokumentaalfilmid | Režissöör: Meelis Muhu

Venemaa kodanikust Sillamäe pensionär Esja Šur veedab oma pensionipõlve meeleavaldusi, miitinguid ja pikette korraldades.

Ajakirjanikud kirjutavad, poliitikud värisevad, eestlased kiruvad ja kaitsepolitsei jälgib – seda kõike põhjustab energiast pakatav pensionär Esja Šur oma meeleavalduste, nõudmiste ja märgukirjadega. Kõigi nende ettevõtmiste kasutegur on nullilähedane, kuid vanaproua ei heitu. Esja naudib mängu ilu ja tema huumorisoon lööb eriliselt särama olukordades, kus tema vastasmängijad kohmetust tunnevad. Kõike kroonib kohtuasi, mis on alanud väikselt, kuid lõppeda tõotab suurelt.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Gotland-Saaremaa. Sõsarsaared

1999 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Julia Guteva-Sillart

Dokumentaalfilm kahest Läänemere suuremast saarest: Saaremaast ja Gotlandist, nende lähedusest ja kaugusest. Filmis on terve galerii inimestest, kes on seotud ühe või teise saarega, nende maailmatunnetus ja seotus.

See on film Ajast ja tema paljususest, kahest Läänemere suuremast saarest: Saaremaast ja Ojamaast/Gotlandist, nende lähedusest ja kaugusest läbi muutuva aja. Ja aeg on teinud järjekordse pöörde oma lõputus teisenemises. Jälle saavad inimesed ja laevad kulgeda peaaegu unustatud kurssidel. Film käsitleb seda võimalikku Läänemere kooslust/suhteid läbi aegade, alates pronksiaja arheoloogilistest leidudest kuni tänase päeva kontaktideni, püüdes hõlmata neid nende liikumises ajas.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Austraalia eestlased 1. film, I jagu

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: "Austraalia eestlased": esimene film (esimene pool)

1995-1996 | Filmikroonika, Harrastusfilmid | Režissöör: Lembit Blauhut

Austraalia väliseestlaste organisatsioonid, poliitiline võitlus Eesti riigi olemasolu toetamise ja okupeerimise ebaseaduslikuks kuulutamise eest.

Austraalia Eesti Seltside Liidu (AESL) asutajaliige Ilmar Mägraken juhatab koosolekut peale XVI Eesti päevade lõppemist Melbourne'is ja tänab korralduskomitee üldjuhti Bruno Metsarit. Oma kodus Sydneys meenutab Arnold Perendi keskorganisatsiooni AESL-i asutamist jaanuaris 1952. Kuna eestlased elasid Austraalias laialipillutatult, loodi AESL piirkondlike seltside baasil, kõik kohalikud seltsid said liidu liikmeiks. Kõige olulisemaks kujunes Eesti päevade korraldamine, noorsoo rahvuslik kasvatus, täienduskoolide asutamine ja õpperaamatute muretsemine, välispropaganda. Koos lätlaste ja leedulastega asutati 1953 Balti Komitee. Immigratsiooniministeeriumi juhtmõte oli eestlastest kohe austraallased kujundada, kuid seltside tegevus aitas säilitada rahvuslikkust. Fotod asutamisest ja juhatuse liikmetest. Paul Öpik räägib Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskuse tööst - toetati ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Austraalia eestlased 1. film, II jagu

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: "Austraalia eestlased": esimene film (teine pool)

1995-1996 | Filmikroonika, Harrastusfilmid | Režissöör: Lembit Blauhut

Austraalia väliseestlaste ja Balti Nõukogu Austraalias selgitustöö Austraalia parlamendis poliitilisest olukorrast Balti riikides, mis päädis Eesti, Läti ja Leedu riikliku iseseisvuse ametliku tunnustamisega Austraalia valitsuse poolt augustis 1991.

Balti Nõukogu Austraalias selgitustööst Austraalia parlamendiliikmete hulgas 1980ndate lõpul ja 1990ndate alguses räägivad Arvi Vainomäe ja Maila Taimre Melbourne'ist. Tänu sellele teadsid valitsusliikmed sündmuste tagamaid 1991. aasta jaanuaris, mil toimusid ärevad sündmused Baltikumis. Kui märtsis toimus referendum Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamiseks, siis Austraalia senat võttis vastu resolutsiooni, nõudes Nõukogude Liidult Balti riikide õigust iseseisvusele tunnustamist. Augustis nõuti Austraalia valitsuselt Eesti riikliku iseseisvuse tunnustamist, valitsus tegi seda 27. augustil 1991. Novembris korraldati Canberras Balti päev, kus osalesid ministrid, sh peaminister Robert Hawke, parteide juhid. Tiiu Kroll tänas kõiki toetuse eest, valitsusliikmete sõnavõtte läbis mõte, et eestlased pole olnud mitte ainult head ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Austraalia eestlased 10. film

1995-1996 | Filmikroonika, Harrastusfilmid | Režissöör: Lembit Blauhut

Rahvuskultuuri säilitamise püüded - XVI Eesti Päevad Melbourne'is, eestikeelne ajakirjandus ja raadiosaated.

XVI Eesti Päevade avamise jumalateenistus Melbourne'i St. John'si kirikus, teenib õpetaja Hans Henning Lüdig. Austraalia Eesti Seltside Liidu asutajaliige Arnold Perendi meenutab esimeste Eesti päevade korraldamist 1954. aastal. Korraldajad olid Leonid Kallas, Erik Maasepp ja Juhan Viidang. AES Liidu asutajaliige Ilmar Mägraken tänab pidulikul koosolekul Eesti päevade üldkorraldajaid Bruno Metsarit ja Evald Mõisat, kes on seda kultuurilist suurüritust kahel korral juhtinud, Evald Mõisa on olnud ka ESTO '88 peakorraldaja. Kuigi vabaduse nõudmine kodumaale ja Eesti rahvale ei ole enam päevakorras, siis rahvuskultuuri säilitamine on endiselt päevade ülesanne. Ilmar Mägraken kuulutab Eesti päevad avatuks, liputseremoonia, lauldakse hümni. Segakoor laulab "Koitu", dirigeerib ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Austraalia eestlased 11. film

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: "Austraalia eestlased": üheteistkümnes film

1995-1996 | Filmikroonika, Harrastusfilmid | Režissöör: Lembit Blauhut

Eesti Vabariigi peakonsulaat Sydneys, Eesti Majade ja seltside tegevus Austraalias.

Eesti Vabariigi peakonsulaadis Sydneys valmistuvad naised õhtuseks koosviibimiseks. Konsulaadi tööst ja varasemast aupeakonsul Aldur Kaljost kõneleb aupeakonsul Austraalias Malle Tohver. Eestist huvitatutele jagab konsul Eesti välisministeeriumilt ja Eesti Instituudilt saadud materjale, Eesti tutvustamine ongi konsulaadi peamisi tegevusi. Laulab Sydney Ooperi solist Ingrid Silveus, klaveril saadab teda laulu autor Inno Salasoo. Malle Tohver meenutab isa hukkumist Venemaa vangilaagris ja Saaremaalt põgenemist viimase laevaga. Kuulnud Helsingis Eesti Filharmoonia Kammerkoori unustamatut esinemist, külastas ta kodumaad 1984. Malle Tohver hakkas eesti muusikute loomingut pakkuma festivalidele. Esimesena õnnestus kutsuda Camerata Tallinn esinema idaranniku linnadesse. Räägib Arvo Pärdi heliteoste levikust. Sydney Eesti Seltsi segakoori Vanemuine juht ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Austraalia eestlased 3. film, I jagu

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: "Austraalia eestlased": kolmas film (esimene pool)

1995-1996 | Filmikroonika, Harrastusfilmid | Režissöör: Lembit Blauhut

Lõuna-Austraalia pealinna Adelaide'i eestlaskonna elu tutvustav film.

Linna asutaja Willam Lighti monument. Adelaide on tuntud oma roheluse ja liivarandade poolest, ühtlasi elab siin üks arvukamaid eestlaste kogukondi Austraalias. Austraalia Eesti seltside liidu juhatuse esimees Ilmar Mägraken tutvustab oma harrastust murukeeglit. Kensington Marryatville'i klubis on suured tennise- ja murukeegliväljakud, mehed mängimas. Adelaide'i Eesti Maja esimees Heino Sommer tutvustab ajalugu - 1958. aastal osteti maja, seda remonditi ja tehti juurdeehitisi. Vaadatakse Eesti Maja suurt saali ja selle seinamaalingut. Austraalia Eesti seltside liidul on koosolek, milles osalevad Valdek Kangur, Hillar Semenov, Ene-Mai Reinpuu, Jüri Vallo, Eduard Selge, Ilmar Mägraken. Liidu peasekretär Ene-Mai Reinpuu meenutab ajalugu. Adelaide'i muinsuskaitse seltsi esimees Edmund ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Austraalia eestlased 5. film, I jagu

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: "Austraalia eestlased": viies film (esimene pool)

1995-1996 | Filmikroonika, Harrastusfilmid | Režissöör: Lembit Blauhut

Thirlmere'i eestlaskond Austraalias, nende ajalugu ja tänane päev.

Thirlmere'i Eesti külas asub puhkekodu eakatele. Vaated ilusast haljastusest, hoonetest. Söögisaalis lõunastamine. Eesti Abistamise Komitee esimees Urmas Maidla räägib puhkeküla rajamisest alates maaostust 1959. aastal ja lõpetades praeguste elanike majutusega. Thirlmere'i hosteli administraator Peeter Vilo tutvustab vanainimeste elutingimusi ja üldist majanduslikku toimetulekut. Hosteli siseruumid. Endine sportlane Linda Karp tutvustab oma tuba ja näitab ESTO märkide kogu. Ehtekunstnik ja hõbesepp Niina Ots-Rätsep räägib enda elust: lapsepõlv Venemaal, pere Eestisse kolimine ja õpingud Tallinnas Riigi Kunsttööstuskoolis metalli erialal, Austraaliasse jõudmine ja õnnelikud juhused tööotsinguil. Meenutab õpetajaid, kunstnikke ja eluteel kohatud abivalmis inimesi. Tema tööde aastane rändnäitus tiirleb 1995. aasta aprillist alates mööda ...
Peida sünopsis Ava sünopsis

«
Eelmine
1
2
3
4
5
Järgmine
»