Otsingutulemused

Loode-Eestis on Silma Looduskaitseala administratsiooni valitseda kolm kaitseala: Osmussaare maastikukaitseala, Silma looduskaitseala ja Vormsi maastikukaitseala. Euroopa Liidu Life-Nature programmi eesmärk on taastada ja säilitada pool-looduslikke rannikuelupaiku, luues seeläbi sobivad elamis- ja rändeaegsed peatumistingimused ohustatud liikidele. Filmis on tähelepanu all projekti raames tehtav koostöö kohalike elanikega.

Võimu ja vägevuse sümbolina on kotkad ammustest aegadest inimkultuuri lahutamatu osa, olles sillaks muistendite maailmast tänasesse päeva. Kõik Eesti kotkad on Euroopa looduskaitse reeglistiku järgi esimese kategooria alla kuuluvad linnud ja nende pesitsuspaigad on laiale avalikkusele varjatud. Tavalise inimese kohtumine kotkaga looduses on küllalt erakordne. Vaatajale avaneb ainukordne võimalus osa saada nende kuninglike lindude eluolust oma keskkonnas.

Meie ainsale elukutselisele kotkaste uurijale Einar Tammurile on teada kõik 23 merikotka pesitsuspaika Eestis. Tihedas koostöös Läänemeremaade teadlastega teeb ta kõik endast oleneva, et hoida alles selle punasesse raamatusse kantud linnu asurkonda siinmail. Ja seda kõike järjest süveneva ökoloogilise kriisi tingimustes.

Eestis on järvekaur pesitsejana muutunud üliharuldaseks. Kilomeetrite kaugusele kostev kaunis hõige öös, tema imeline võime ootamatult ja hääletult vetesügavusest ilmuda ning kaduda, on rahvamuistendites andnud talle müütilise linnu rolli. Nüüd tuli seda kunagi Eestis nii tavalist lindu, metsavööndi rahvaste müütilist ilmalindu jäädvustada Karjalas, Äänisjärve ja Laadoga vahelisel alal.

Vanade eestlaste hingelinnu, sookure, varjatud elu kohta on veel nii mõndagi teadmata. Rein Marani kaamera ja tema filmides ikka ning jälle üllatav teaberikkus on andnud seegi kord suure kunstiväärtusega teadusfilmi.