Otsingutulemused

2.augustil 1912. aastal saatis Eesti Rahva Muuseum kõikidele Eesti ajalehtedele avaldamiseks teate, milles öeldi: „Muuseumi poolt saadeti juunikuul päevapiltnik Joh.Pääsuke välja, et huvitavatest maastikkudest, rahva tööst ja talitustest, ehitustest, rahvateaduslikest asjadest ja inimestest ülesvõtteid teha...“ Hardi Volmeri mängufilm jutustab seiklusliku ja romantilise loo Eesti esimesest filmitegijast Johannes Pääsukesest läbi tema müstilise uurimisretke Setumaale 1912. a. suvel. Tervest retkest ainult seitse minutit? Seda pidi olema rohkem, aga keegi ei tea, kuhu kadusid ülejäänud kaadrid. Ka Pääsukese rännupäevik, mida ta ontlikult täitis, on kadunud. See teadmine annab meile ahvatleva, aga üksiti ka riskantse võimaluse taasluua see ammune retk nii, nagu meie seda ...

Kuidas elavad setud ühiseuroopa idapiiril, mis jagab tinglikult kaheks ortodokse ida ja katolik-luterliku lääne, lõigates samas traataia ja kontrollpunktidega pooleks rahva põlise maa, kus aastasadade jooksul on setud elanud. Setud said ametlikult rahvaks alles 19. sajandi keskpaiku. Setudel pole kirjakeelt, rahva ajalugu kannab suuline mälu. Kas ka niisugusel mälul on oma piir? Kui kaua tahavad mäletada setude praegused lapsed ja tulevased põlved? Piir, millest jutustab film, ei ole ainult geopoliitiline jõujoon. Seda vaadeldakse kui kahe erineva maailmakäsituse vahelist “kontroll-joont”, mis samaaegselt ühendab ja lahutab sealseid rahvaid.

1945. aasta jaanuaris tõmbas Stalin kaardi peale joone – uue Vene Föderatsiooni ja Eesti NSV piiri, mis võttis Eestilt osa maad ning poolitas setu rahva ajaloolise kodumaa. 2004. aasta 1. mail sai sellest pliaatsijoonest Euroopa Liidu idapiir. Peeter Brambati film otsib vastuseid küsimustele, kuidas tuleb setu rahvas toime kahe riigi veere pääl. Kas esivanemate hingejõud aitab neil olla ja elada ning jääda rahvaks ka tulevikus? Filmi aluseks on aastatel 2001-2004 Eesti Televisioonile toodetud 15-osalise dokumentaalse saatesarja "Veere pääl" lood, mis on filmitud nii Eestis kui ka Vene Föderatsioonis Petserimaal.

Väike Värska alev Lõuna-Eestis, kuhu praegu kohaliku mineraalvee ja ravimuda baasil ehitatakse viiesajakohalist sanatoorset mudaravilat. Üks suur muutus toob alati kaasa palju teisi. Milliseks kujuneb selle omanäolise paiga, Setumaa südame tulevik ja mis peab saama unikaalsest Setumaa kultuurist? Räägivad setu esileelotaja Akulina Pihla ja Värska eksperimentaalse mudaravila peaarst Ragnar Viir. Oma arvamuse ütleb koos filmiga sündinud vastne setu leelo.

Vabadussõja-aineline "Noored kotkad" on üks väheseid enne 1940. aastat tehtud eesti mängufilmidest, mis on peaaegu tervikuna säilinud. Tegelased on kolm sõjasõpra, noored mehed maalt ja linnast, kes isamaa eest võideldes elavad läbi nii riskantseid kui romantilisi hetki, kaotamata vahvust, külma verd ja huumorimeelt. Filmi iseloomustavad mastaapsed lahingustseenid ja patriotismipaatos. 2007.a jõudis see tummfilm digitaalselt taastatuna taas suurele ekraanile spetsiaalselt selleks puhuks kokku pandud saatemuusikaga.