Otsingutulemused

Suur-Emajõgi moodustab võimsa veemaailma, mis varjab endas ürgset elu. Väike Aleksander Remek avastab koos filmimehest isaga selle lummava maailma saladusi. Vaataja saab isa ja poja vahendusel osa kotkaste ja kobraste, saarmaste ja siidisabade, rohunepi ja ronkade varjatud elust.

Loodusfilmi kaamera liigub Eestis läbi nelja aastaaja ja nelja võtmemaastiku: soo, metsa, ranniku ja puisniidu. Kõik, mis kaamera objektiivi ette jääb, muutub osaks maastiku mustrist – ka inimesed. Eesti aladel on inimesed elanud üle 10 tuhande aasta. Mandrijää taganemine tekitas elupaiga, mida tuhandete aastate jooksul on oma vajadustele kohandatud. Rajatud on põlde, karja- ja heinamaid. Raadatud ja istutatud metsa. Välditud tarbetut omakasu. Nii on Eestile iseloomulik maastike mosaiiksus, kus omavahel vahelduvad kultuur-, poollooduslikud ja looduslikud kooslused.

Filmi saatetekst annab teada, et rändrahnud ja graniitkaljud, mille poolest Eesti on kõige rikkam maa Euroopas, on siia kantud üle 10 tuhande aasta tagasi Soome rannikult ja Ahvenamaa ümbrusest tulnud jäämassiivide poolt. Seda on filmis illustreerimas animatsioon jäämasside liikumisest Põhja- ja Loode-Eesti rannikualadele. Mereäärsetel aladel, mis jää sulades kerkima hakkasid, on arvestatav maapinna tõus 2-3 mm aastas.

Loode-Eestis on Silma Looduskaitseala administratsiooni valitseda kolm kaitseala: Osmussaare maastikukaitseala, Silma looduskaitseala ja Vormsi maastikukaitseala. Euroopa Liidu Life-Nature programmi eesmärk on taastada ja säilitada pool-looduslikke rannikuelupaiku, luues seeläbi sobivad elamis- ja rändeaegsed peatumistingimused ohustatud liikidele. Filmis on tähelepanu all projekti raames tehtav koostöö kohalike elanikega.

Ruudi elab Saaremaal kahekesi oma ema, konstaabel Karmeniga. Isa pole nende majas kunagi olnud. Ruudi suur kirg on viikingid, ja tema rõõmuks korraldatakse Kuressaare laadal lõbusõit päris tõelise viikingilaevaga. Paraku selgub, et temavanused poisid ilma isata lõbusõidule ei pääse. Nii ei jää Ruudil hädaga muud üle kui asuda sõbratar Vika abiga endale isa otsima.

Rannaniidud tekkisid inimese ja looduse koostoimel ja hääbuvad, kui inimtegevus lõpeb. Viimase 50 aasta jooksul on hooldatud rannaniitude pindala Eestis kahanenud ligi neli korda. 2001. aastal käivitus Euroopa Liidu looduskaitsefondi LIFE-Nature kaasrahastamisel projekt rannaniitude taastamiseks Eestis. Projekti õnnestumise üheks indikaatoriks on juttselg-kärnkonn ehk kõre – kui rannaniitudel saab kevadeti taas kuulda kõre laulu, on sinna asja ka tuhandetel rändlindudel, kes peatuvad siin, et täiendada oma energiavarusid teel kaugetele pesitsusaladele tundras.

10-aastane Martin on emaga uude elukohta kolinud. Siin ei ole poisil sõpru ja ta veedab aega üksi Röövlirahnul. Viimasel koolipäeval paneb ema Maris Martinile südamele, et ta vähemalt täna ühtki pahandust ei teeks. Ometi läheb kõik jälle valesti. Kooli direktoril Rolandil on nimelt tütar Marta, kes meeldib Martinile, aga ka Kevinile, kellel on uhke roller ja kallid tossud. Poiste rivaalitsemine lõpeb Martini jaoks ema koolikutsumisega. Viimases hädas tuleb poisile appi riukalik võlurkass Nitram, ühes temaga aga ka uued seiklused.

Vana kooliga spartalik agent Sinikael hakkab jalgu jääma maad võtvale õhumüüjate hiilgeajale. Spionaažifirma töötajaid koolitama toodud sakslane Florian ei hooli endisaegsete luurajate käsitööoskustest ja tegutseb moodsate äriteooriate vaimus. Uustulnuka õnge lähevad nii Sinikaela kolleegid kui elukaaslane Monika.

Tutvustatakse Eesti looduses elutsevaid jahiloomi, nende küttimist ja metsloomade eest hoolitsemist. Lühiülevaade jahinduse ajaloost ja traditsioonidest. Jahipidamise viise käsitletakse vastavalt aastaaegadele: kevadine koprajaht, suvine hiilimis- ja varitsusjaht sokule ja metsseale, sügisene linnujaht, peibutus- ja ajujaht põdrale, karujaht, talvine ajujaht metsseale ning jaht röövulukitele, nagu hunt, ilves, rebane, kährik. Mitmel juhul on kütile abiks ka jahikoerad. Et jahiloomade arvukus Eestis püsiks, aitavad jahimehed metsloomadel külma ja pikka talve üle elada, neile metsa söötmispaikadesse toitu viies.

Natura 2000 on Euroopa Liidu looduskaitse võrgustik, mille moodustavad linnu- ja loodushoiualad. Eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Euroopa Liidu liikmesmaana peab Eesti korraldama Natura 2000 aladel loodusväärtuste säilimise. Tutvustatakse Lääne-Eestis käivitunud Eesti Natura 2000 pilootprojekti raames sellele piirkonnale omaseid elupaigatüüpe. Keskkonnaministeerium on tellinud filmi õppematerjalina Eestimaa koolidele ja keskkonnakaitse asutustele.