Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (8)

Fritsud ja blondiinid

2008 | Dokumentaalfilmid, Probleemfilm | Režissöör: Arbo Tammiksaar

Eesti-Läti koostöödokumentaal "teenelistest fašistidest", Baltimaade näitlejatest, kelle kaudu Nõukogude filmitööstus lõi vaenlase kuju ja taastootis baltlaste kui fašistide kuvandit.

Nõukogude kinoajaloos oli Baltimaade näitlejatel üks eriline ja tänamatu roll. Paljudes juba unustusse vajunud sõjafilmides ilmusid eestlased, lätlased ja leedulased linale verejanuliste natsidena. Kas see on mõjutanud baltlaste kuvandit? Seda küsides kõneleb Eesti-Läti koostööfilm kunstniku vastutusest ja valikuvõimalustest. Vastuseks saavad sõna näitlejad ise - Tõnu Aav Eestist, Uldis Lieldidžs Lätist ja Algimantas Masiulis Leedust.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Intervjuu annab Aksel Mark 17.07.1986

Enn Nõu videokassett nr 63, pala 2/2

1986 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Intervjuu poliitiku ja toimetaja Aksel Margaga tema kodus Uppsalas 17. juulil 1986: mälestused Vabadussõjast, õpingutest ülikoolis, konsulendi tööst agronoomias, üliõpilasseltsist Veljesto, poliitelust Eesti Vabariigis, teise maailmasõja algusest, põgenemisest Soome.

Intervjuu poliitiku ja toimetaja Aksel Margaga tema kodus Uppsalas 17. juulil 1986. Lühidalt meenutab kodu ja isa, Karaski algkooli läbimist kahe aastaga nelja asemel. Vabadussõjast meenuvad põgenikud ja isa vangistus. Läbis teenistuse kaitseväe suurtükiväes. Tartu ülikoolis õppis agronoomiat, meenutab õppejõude. Mälestused üliõpilasseltsist Veljesto. Alustas 1937. aastal tööd konsulendina Rakveres, pikemalt töötas Viru-Jaagupis. Aksel Mark toob elust Eesti Vabariigis positiivsena välja, et valitses üldine demokraatia ja vabadus, puudusid suured klassivahed, ühistegevus laienes. Puuduseks oli talude raske majanduslik olukord, millest väljapääsuks loodi ühistuid. Meenutab Eesti poliitikuid, vaikivat ajastut, esimest Nõukogude okupatsiooni ja juuniküüditamist ning maareformi. Pikemalt tööst peaagronoomina ja oma ülemusest Villem ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Intervjuu Mihkel Martsooga Askvägenil 23.11.1985, 1/2

Enn Nõu videokassett nr 100, pala 3/3

1985 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Enn Nõu intervjuu major Mihkel Martsooga Uppsalas novembris 1985. Juttu Vabadussõjast, Eesti Vabariigist, Teisest maailmasõjast, NKVD-st, metsavendadest ja Siberi vangilaagritest.

Enn Nõu intervjueerib Mihkel Martsood oma kodus Uppsalas novembris 1985. Eakas mees meenutab oma õpinguid Pärnu Poeglaste Gümnaasiumis, õpetajaid ja kaaslasi ning tegevust Eesti iseseisvusmanifesti ilmumise päevil. Vabadussõja algus viib 16-aastase noormehe koos kaasõpilastega sõtta. Tulnud tagasi Pärnusse, astub ta kaitsepataljoni ja siis sõjakooli, mis asutati 22. aprillil 1919. Martsoo meenutab sõjakooli ohvitsere ja lõpetamist 3. augustil 1919. Lipnik Martsoo saadeti rindele. Meenutused kõrgematest ohvitseridest, lahingutegevusest. Rahuajal teenis Autotankide rügemendis õppekompanii ülemana. 1940. aastal võtsid nõukogude sõjaväelased sõjatehnika üle, Martsoo oli Punaarmees pataljoni ülem. Sattus saksa vangilaagrisse, kuid vabastati. Oli Pärnu Omakaitse valveteenistuses. 1943. aastal formeeriti piirikaitse rügement, 1944. oli ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Eestlased. Nii see oli

1984 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Kanada eestlaste lastele mõeldud film tutvustab Eesti riigi ajalugu, teise maailma sõja aegseid sündmusi ja sõjapõgenike saatust.

Kanada eesti laste koolitund, laulmine. Filmi looja Arved Viirlaid abikaasaga selgitab filmi loomise põhjuseid. Kroonikakaadrid: Tallinn enne I maailmasõda, tsaar Nikolai II, lahingustseene esimesest maailmasõjast. 1917. aasta revolutsioon Peterburis, Kerenski, V. I. Lenin, Eesti Vabariigi väljakuulutamise manifest; Saksa okupatsiooniväed 1918. aastal, Punaarmee, Taani vabatahtlikud Eesti Vabadussõjas, soomusrongid ja soomusautod; Tartu rahulepingu originaal. Järgnevad kroonikakaadrid Eesti Vabariigi ülesehitustööst pärast Vabadussõda: Tallinn linnulennult, "kokakool", põllutöö, põlevkivitööstus, kauba lossimine sadamas, laulupidu, president Konstantin Päts kabinetis kõnelemas. Teise maailmasõja algus: Molotov, Stalin, Hitler, Saksamaa sõjakroonika, nõukogude võimu kehtestamine Eestis, sõjasündmused Eestis Narva jõel, fotod eestlaste põgenemisest Eestist, Jalta konverents 1945. aastal. Sõjapõgenikud Rootsis, põgenike ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Intervjuu Joosep Nõuga 7.08.1983

Enn Nõu videokassett nr 132

1983 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Enn Nõu intervjueerib oma isa Joosep Nõud Eestit puudutanud 20. sajandi murranguliste sündmuste teemal.

Enn Nõu intervjueerib oma isa, ennesõjaaegset Eesti põllutöökoolide peainspektorit ja hilisemat Uppsala Põllumajandusülikooli dotsenti Joosep Nõud 7. augustil 1983. Põhiteemaks on 20. sajandi murrangulised sündmused Eestis isa pilgu läbi. Lapsepõlvemälestused tsaariajast, esimesest maailmasõjast ja Vabadussõjast. Koolipõlvemälestused vabariigiaegsest Lihulast, Haapsalust ja ülikooliõpingutest Tartus. Õppejõud, töökohad ja töökaaslased. Poliitiline olukord Eestis 1940. aasta suvel. Järjestikused võimuvahetused, tööelu ümberkorraldused, teisest maailmasõjast tingitud mobilisatsioon nii Punaarmeesse kui Saksa sõjaväkke. Joosep Nõu räägib oma valikutest ja võimalustest antud ajas, tõekspidamistest ning õnnelikest juhustest.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Intervjuu peaministriga presidendi ülesannetes Tõnis Kindiga 28.08.1983

Enn Nõu videokassett nr 126, pala 1/2

1983 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Enn Nõu intervjueerib peaministrit presidendi ülesannetes Tõnis Kinti Uppsalas.

Tõnis Kint oli peaminister presidendi ülesannetes aastatel 1970-1990. Ta räägib oma haridusteest: maapoisina õnnestus pääseda Tartu Reaalkooli, jätkas õpinguid Riias, kuid mobiliseeriti tsaariarmeesse, edasised õpingud sõdade tõttu jäid katkendlikuks. Revolutsioonilisel 1917. aastal oli Moskvas, Krasnoje Selos ja Petrogradis Talvepaleed kaitsmas, detsembris õnnestus Eestisse tulla. 1918. aastal võeti vastu Eesti Vabariigi iseseisvusmanifest. Kint õppis Riias, kuid enamlaste pealetungi tõttu Narvas astus koos Vironia korporantidega Eesti sõjaväkke. Detsembris 1918 sai soomusrongi nr 2 kuulipilduriks. Tegi läbi kogu Vabadussõja kuulipildujate komando ülemana ning lahkus sõjaväest 1920. aasta mais. Tõnis Kint räägib tööst Põllumajandusliku Raamatupidamise Talituses ja Põllutöökojas, kaastöötajatest, Põllutöökoja direktorist Jaan Hünersonist. Tõnis ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Purustatud Narva

Kinokroonika Tallinna Stuudio (1945)

1945 | Filmikroonikad, Filmikroonika 1940 II pool-1991 | Režissöör:

Sõjas purustatud Narva vaated.
- Voogedastus
- Voogedastus
Pariis, juuni 1940

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: Die Deutsche Wochenschau

1940 | Filmikroonikad, Filmikroonika 1940 II pool-1991 | Režissöör:

Saksa sõjavägi Pariisis juunis 1940.