Otsingutulemused

Me elame globaalse tarbimise ajastul, kus tarbimistempo üha kiireneb. Ei ole saladus, et moetööstus on selle tarbimisralli esirinnas. Tuhanded vabrikud kolmandas maailmas ei tooda mitte ainult rõivaid erinevatele suurfirmadele, vaid ka tonnide viisi mürgiseid jäätmeid. Moedisainer Reet Ausil on ambitsioonikas plaan muuta maailma. Ausile näib, et ainus viis kahjuliku moetööstusega võitlemiseks on süsteemi muutmine seestpoolt. Film “Moest väljas” jälgib Reet Ausi teekonda Tallinnast läbi Euroopa moelavade ja Lõuna-Ameerika puuvillaväljade otse masstootmise epitsentrisse Bangladeshi.

Dokumentaalfilm sellest, kuidas 20 aastat tegutsenud Põlva sõpruskonna bänd "Winny Puhh" üleöö maailmakuulsaks sai ja kuidas Eesti Laulu konkursil esitatud "Meiecundimees üks Korsakov läks eile Lätti" tõi neile kutse Pariisi moešõu peaesineja olla. Lähme maakatega Pariisi kaasa ja uurime, kas neid sinna kutsunud mõjuvõimas moelooja Rick Owens on ikka täie mõistuse juures. Samuti selgub, kuidas on lood ansambli liikmete mõistusega.

Kas inimene suudab oma ostukirge ohjes hoida? Kas lõpututes reklaami- ja müügikampaaniates suudetakse säilitada kainet mõistust? Leidub ka selliseid, kes elavad õnnelikult ilma liigsete asjadeta. Filmi kolm peategelast on Heateo sihtasutuse juht Artur Taevere, moekunstnik Reet Aus ja kunstnik Peeter Laurits. Kõik kolm annavad tunnistust teistsuguse olemise võimalikkusest. Igaüks neist jõudis õige äratundmiseni ja sisemise tasakaalu leidmiseni erineval moel, kuid õnne- ja rahulolutunnet kiirgab neist kõigist.

Eesti Video esimene videoringvaade nr 1 on jõuluväljaanne. Eesti Video direktor Viktor Siilats räägib videoringvaate eesmärgist levitada seda väliseestlaste hulgas. Kajastatakse läinud suve suursündmusi Eestimaal. Öölaulupeod lauluväljakul juunis 1988. Rahvusraamatukogu kaablipaigaldus Rahvarinde eestvõttel 29. juunil. Rahvarinde suurmiiting Tallinna lauluväljakul 17. juunil. Eestimaa laul 11. septembril Tallinna lauluväljakul. Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Trivimi Velliste räägib tehtust ja tulevikuplaanidest. Keeleloits Tallinna raekoja platsil 22. oktoobril. Hingedepäev Pilistveres 2. novembril – stalinismiohvrite mälestusmärgi ja kivikangru rajamine. Austraalia mäeinsener ja tööstur, väliseestlane Arvi Parbo külastab Eestimaad. Leitud on Konstantin Pätsi oletatav matmispaik Buraševos. ENSV Ülemnõukogu arutab eesti keele kehtestamist riigikeeleks. Aarne Mikk tutvustab Estonia ...

Proovige poeletilt leida moodsat ja hinnalt sobivat kinga, ülikonda, kleiti, mantlit. Ei õnnestu! Film uurib olukorda Eesti kergetööstuses. Autorid kõnelevad tootja ja tarbija suhetest, nende erinevatest huvidest ning kaubanduse osast defitsiidi kaotamisel ja erinevate seisukohtade lahendamisel.

Film tutvustab V.Klementi nim. Õmblustootmiskoondist ja jutustab selle ettevõtte kõige noorematest töötajatest, 15-16-aastastest tüdrukutest, kes alles otsivad oma kohta elus. Filmis räägivad koondise direktor Luule Allika, peainsener Aili Komakova, juhendaja Aili Pärn, brigadir Tiiu Kiho, õhtukeskkooli õpetajad Johannes Laas ja Eduard Vitsberg ning tüdrukud.

Film Eesti kõige lõunapoolsemast, omapärasest kaksiklinnast Valga-Valkast. Linna inimesed, majandus ja kultuurielu. Lähemalt saame tuttavaks kahe põlise Valga perekonnaga - eestlastest Lindegrönidega ja lätlastest Treietsitega. Ants Paju režissööridebüüt

Tee tootja heast tahtest tegudeni osutub liiga pikaks ja initsiatiivikus sageli isegi vastunäidustatuks. Konkreetseks näiteks Tartu Õmblusvabrik "Sangar". Probleeme uuris Rein Karemäe. Film on venekeelne.

Humoorikas filmipala moest kui sotsiaalsest nähtusest, moe mitmetest funktsioonidest, moe ja inimese suhetest tänapäeval, aga ka moe veidrustest ja plusspooltest. Mida kantakse 1980ndatel seljas, peas ja käes ning kuidas seda kõike nõukogude aja tingimustes hankida. Moejooniste autor on kunstnik Mari Kanasaar. Diktoriteksti loeb Jüri Krjukov.