Otsingutulemused

Tantsuline dokumentaalfilm rändab kahe aasta vältel rahvusvaheliselt tunnustatud koreograafi Mai Murdmaa loomingulises maailmas. Murdmaa on teejuht käsitlemaks tantsu kui meediumit, mille kaudu luua kunsti. Film visualiseerib koreograafiat, kuid eelkõige mõtestab seda. Murdmaa looming ja eraelu on lahutamatu tervik. Üks ballettmeister, kaks erinevat ühiskonnakorda. Üks looming – sakraalne, müstiline, erootiline, esteetiline, kuid palju keerukaid aspekte teose viimisel publikuni. Eesti balleti grand old lady värskeim lavastus, Carl Orffi kuulus triloogia “Trionfi” valmib Joškar-Olas Mari ooperi- ja balletiteatris.

Meteoroloog Vello Park elas 1982. aastal Antarktika kõige karmimas polaarjaamas Vostok üle elektrijaama põlengu. 20 ekspeditsiooniliiget jäid põlengu tõttu valguse ja soojuseta, väljas oli üle 70 miinuskraadi, tulekul oli kuid kestev polaaröö. Põlengus hukkus üks meeskonnaliige. Rasketes oludes lõhenes meeskond kaheks, Vello oli nagu hingekarjane kahe leeri vahel. 27 aastat hiljem kohtub Vello ekspeditsioonikaaslastega Peterburis, et meenutada juhtunut ja siluda kunagisi lahkhelisid. Mehed pole selle traagilise öö järel alanud hõõrumisest siiani üle saanud.

Moskva režissööri Aljona Polunina dokumentaalfilm vaatleb Venemaa 2008. aasta presidendivalimisele eelnenud kirglikku aastat läbi poliitilise opositsiooni võitluse. Sündmused algavad 2007. aasta hakul, endised marurahvuslikud radikaalid (limonovlased) muutuvad Putini ja Medvedevi võimule vastanduva liikumisena arvestatavaks jõuks. Ühinenud opositsiooni Teine Venemaa katse võimule tõusta kukub aga läbi, presidendiks valitakse presidendiks Medvedev. Kaks peategelast, Anatoli ja Andrei, võiksid olla mässajate ja revolutsionääridena juba veterani staatuses. Nende kompromissitus võib neid viia kas barrikaadidele või kloostrisse, kuid mitte iialgi koostööle võimuga.

Film on pühendatud Idale, Tallinn-Moskva-Tallinn ekspressrongi brigadirile, Nataša ja Larissa emale, Fjodor Vassiljevitši abikaasale. Kolme aasta jooksul jälgitakse laiali paisatud perekonda: üks tütar elab Peterburis, teine pendeldab Riia ja Tallinna vahet, erusõjaväelasest isa üksindust leevendab koer. Venemaa avarustest pärit kaunis Ida, suure südamega naine ihkab ja jagab armastust. Perekonna naised, ema ja tütred on avatud, emotsionaalsed, ektsentrilised. Kolme naise rõõmsa oleku varjus peitub aga igatsus ja valu. Ida sureb kopsupõletikku, ta ei näe noorima tütre laulatust, kahe järgmise lapselapse sündi ega temast ja ta perekonnast valminud filmi.

Valget Teed mööda liigub raha ja surm, sel teel kulgevad narkootikumid Kesk-Aasiast Euroopasse. Film kirjeldab ja näitab, kuidas toimib Afganistanist alguse saav Valge Tee, liikudes Kesk-Aasias, Venemaal, Eestis ja Soomes. Filmitud on piiriületuskohti, raudteejaamu, lennujaamu, sadamaid, erinevate riikide tolliametnike tööd. Sel teel kohtab seadusandluse puudulikkust, eneseõigustamist ja teiste süüdistamist. Tegelikku ja tõhusat riikidevahelist koostööd ei ole ja Valge Tee toimib üha jõudsamalt, leides uusi ohvreid. Ohvrid on narkomaanid, narkomaanidest kurjategijate ohvrid ja leinavad vanemad, kelle lapsed on viinud Valge Tee.

Filmis on juttu tsaariaegsest Sankt-Peterburist, kuid see pole tagasivaade läbi vanade filmikaadrite ja fotode linna ajalukku - peateemaks on kaasaeg ja tänapäeva leningradlased. Minevikku kirjeldades kõneldakse pöördelistest sündmustest, Leninist ning revolutsioonist. Inimestega vestles Valdo Pant.