Otsingutulemused

Portreefilm Eesti ühest parima vormitunnetusega skulptorist Seaküla Simsonist. Afganistani sõjast läbi käinud mehel on kogetut võimatu unustada. Ikka ja jälle saab minevik ta kätte. Ka unenägudes. Ainuke võimalus oma deemonitele vastu seista, on nende üle nalja visata. Dokumentaalis on hästi tabatud kunstniku olemust, loomeprotsessi ja meetodeid, ning selle kokku sulamist ühtseks tervikuks. Film avab looja hinge, seesmise aususe ja siiruse ning näitab skulptuure ja objekte läbi põneva rakursi, mis annab hea ülevaate kunstniku töödest, nende raskest ning keerukast valmimisprotsessist.

Loodusfilmi kaamera liigub Eestis läbi nelja aastaaja ja nelja võtmemaastiku: soo, metsa, ranniku ja puisniidu. Kõik, mis kaamera objektiivi ette jääb, muutub osaks maastiku mustrist – ka inimesed. Eesti aladel on inimesed elanud üle 10 tuhande aasta. Mandrijää taganemine tekitas elupaiga, mida tuhandete aastate jooksul on oma vajadustele kohandatud. Rajatud on põlde, karja- ja heinamaid. Raadatud ja istutatud metsa. Välditud tarbetut omakasu. Nii on Eestile iseloomulik maastike mosaiiksus, kus omavahel vahelduvad kultuur-, poollooduslikud ja looduslikud kooslused.

Rannaniidud tekkisid inimese ja looduse koostoimel ja hääbuvad, kui inimtegevus lõpeb. Viimase 50 aasta jooksul on hooldatud rannaniitude pindala Eestis kahanenud ligi neli korda. 2001. aastal käivitus Euroopa Liidu looduskaitsefondi LIFE-Nature kaasrahastamisel projekt rannaniitude taastamiseks Eestis. Projekti õnnestumise üheks indikaatoriks on juttselg-kärnkonn ehk kõre – kui rannaniitudel saab kevadeti taas kuulda kõre laulu, on sinna asja ka tuhandetel rändlindudel, kes peatuvad siin, et täiendada oma energiavarusid teel kaugetele pesitsusaladele tundras.

Natura 2000 on Euroopa Liidu looduskaitse võrgustik, mille moodustavad linnu- ja loodushoiualad. Eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Euroopa Liidu liikmesmaana peab Eesti korraldama Natura 2000 aladel loodusväärtuste säilimise. Tutvustatakse Lääne-Eestis käivitunud Eesti Natura 2000 pilootprojekti raames sellele piirkonnale omaseid elupaigatüüpe. Keskkonnaministeerium on tellinud filmi õppematerjalina Eestimaa koolidele ja keskkonnakaitse asutustele.

Meie ainsale elukutselisele kotkaste uurijale Einar Tammurile on teada kõik 23 merikotka pesitsuspaika Eestis. Tihedas koostöös Läänemeremaade teadlastega teeb ta kõik endast oleneva, et hoida alles selle punasesse raamatusse kantud linnu asurkonda siinmail. Ja seda kõike järjest süveneva ökoloogilise kriisi tingimustes.

Eestimaa looduskaitsealad ja Põhja-Eesti tööstusmaastik - Vilsandi saar, Matsalu märgala, Nigula raba, Põhja-Eesti pankrannik jm. Loodus- ja keskkonnakaitseprobleemid. Stsenarist Heino Luik, režissöör-operaator Vallo Kepp.

Kui palju Eestimaad jõuab poole tunniga läbi rännata? Ja kõike nähtut voolavas poeetilises keeles esitada? Kontsentraat aegadest, kohtadest, loodusest ja inimesest suubub suvesse aastal 1984, mil Lasnamäe oli noor, maaelu tublil järjel ja autode nimi Žiguli. Kas need olid tõesti Nõukogude Eesti parimad aastad või see ainult näib nii? Tallinna vanalinna punased katused on ju alati punased, Tartu tervitab jaanipäeva ikka ülikoolilõpetajate säravate silmadega, Kasari jõgi otsib mere poole teed ikka läbi Matsalu roostike ning Lahemaa maalilisel sinilillevälul võib loodetavasti veel kaua kohata sookurgede peret.

Vaatefilm Eestimaa kaunist loodusest. Režissöör Hans Malmstein, operaator Harri Rehe.

Filmistuudio Eesti Telefilm 25. töösuvel. Filmitegijad ja võttegrupid, võtteil ja ettevalmistustel, Jerevani filmifestivalil. Autor Irene Lään.

Üks suvi, ühe tuttpütipaari eluring. Stsenarist, režissöör ja operaator Rein Maran.