Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (15)

Supilinna Salaselts

2015 | Mängufilmid, Täispikk mängufilm | Režissöör: Margus Paju

Margus Paju seikluslik koguperefilm, mille tegevustik leiab aset suvises Tartus.

Mari, Sadu, Olav ja Anton on neli Supilinna last, kelle rõõmus argipäev pööratakse pea peale, kui nende kodulinna tabab salapärane mürgitus, mis pooled linna täiskasvanud lasteks muudab. Lastel on lahenduse leidmiseks aega vaid 48 tundi. Algab peadpööritav seiklus, mis viib lapsed kõige ootamatumatesse paikadesse nii maa peal kui ka maa all. Praeguse kodulinna kõrval õpivad nad tundma ühte teist, aastatetagust Tartut, teejuhiks Mari vanaisa käest saadud märkmik salapäraste vihjetega.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Monument

2008 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Tõnu Virve

Eesti monumentide saatus muutuvas ajas.

Ekraanil on monumendid ja kunstimälestised, mille saatus on olnud lähedalt seotud Eesti Vabariigi ajalooga. Sõna saavad eesti skulptorid, endised meelsusvangid, ühiskonna- ja kunstiteadlased. Miks me vajame oma monumente? Kuidas on suhtutud monumentidesse ja kunstimälestistesse Eestis ajaloo tõmbetuultes? Mälestusmärgid võivad olla ideoloogia ohvrid. Ainuüksi 20. sajandil on Eesti üle elanud mitu riigivõimu, mis ajaloo areenilt lahkudes on võtnud kaasa ka oma monumendid. Ajal, mil stabiilse arenguga riikides on suhtutud monumentidesse kui kunsti- ja ajaloomälestistesse, on paljude sõjamälestiste saatus Ida-Euroopas muutunud aktuaalseks.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Universitas Tartuensis 375

Kohtumispaik - ülikool

2007 | Dokumentaalfilmid, Vaatefilm | Režissöör: René Vilbre, Märten Vaher

Ülevaade Tartu ülikooli sünni- ja ajaloost, pööreterikkast elukäigust ja mõnest selle senini salapärasest tahust, ühtlasi ülikooli tänasest päevast.

1632. aastal asutas Rootsi kuningas Gustav II Adolf Tartus ülikooli Academia Dorpatensis. Tänane Universitas Tartuensis on üks Põhja- ja Ida-Euroopa vanemaid ülikoole. Tartu ülikool on seisnud erinevate kultuuride piiril, Ida ja Lääne vahel, see on hariduskants, millest 1919. aastal sai eestlaste rahvuslik ülikool. Film annab ülevaate Tartu ülikooli sünni- ja eluloost, ajaloost ning tänapäevast, toetudes kuuele sümboolsele sambale: Universitas, Professores, Gloria, Historia, Genius loci ja Traditio. Kasutatud on rohkelt haruldast arhiivimaterjali. Ülikooli tänapäev on jäädvustatud 2007. aasta kevadel.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Üks pilk Betti Alverile

1988 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Vallo Kepp

Luuletaja Betti Alveri poeesiamaailm.

Betti Alver tõrjus aastate vältel kõik lähenemiskatsed kui küsimus puudutas tema isiku jäädvustamist - luuletajast jäävad tema luuletused. Austades poetessi tõekspidamisi, keskendusid filmi autorid Paul-Eerik Rummo ja Vallo Kepp tema poeesiamaailmale. Loo läbivaks teljeks on luuletaja elukäiguga seotud olulised paigad. Kasutatud on unikaalseid filmikaadreid Betti Alverist tema juubeli tähistamiselt Vanemuise kontserdisaalis 1981. aastal. Betti Alveri luulet loevad autor ise ja Viiu Härm.
- Vaata
Peida sünopsis Ava sünopsis
Kaleva hääled

1986 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Lennart Meri

Lennart Meri kolmevaatuseline film-essee mälust ja soome-ugri rahvaste ajaloolistest kultuurisidemetest.

Film jaguneb mõtteliselt kolme ossa. Esimene peatükk on pühendatud iidsetele mälukandjatele, nagu Karjala kaljujoonised, Kalevala-värss, hantide karupeied. Ringkäik minevikus on põimitud müütilise muinasajalooga, kuid tõmbab paralleele tänapäevaga. Teises osas jutustab Lennart Meri soome rahvaluulekoguja Elias Lönnroti külaskäigust Eestisse ja tema kohtumistest Eesti vaimuinimestega 1844. aastal. Huvi eesti keele vastu ja sõprus Faehlmanniga vihjab vastastikusele mõjule meeste töös “Kalevala” ja “Kalevipoja” koostamisel. Kolmandas osas taaselustatakse Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja dirigent Tõnu Kaljustega Veljo Tormise kooriteose „Raua needmine“ filmiettekandes muistne rauasulatus- ja sepistamisrituaal.
- Vaata
- Osta
Peida sünopsis Ava sünopsis
Üks aasta kolmesaja viiekümnest

1982 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Leo Ilves

Ülevaatefilm juubelieelsest Tartu Riiklikust Ülikoolist.

Filmis antakse ülevaade Tartu Riiklikust Ülikoolist juubelieelsel tööaastal. Tehakse põgus ekskursioon ülikooli kolmesaja viiekümne aastasesse ajalukku, fikseeritakse uusehituste seis, antakse mitmekülgne ülevaade ülikooli teaduskondade ja laboratooriumide tööst. Ülikooli mailmamainega teadlased räägivad oma tööst ja suhetest ülikooliga.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Minu Tartu

1980 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Toomas Lepp

Impressioonid 950-aastasest Tartust.

Impressioonid 950-aastaseks saanud Tartust. Vaino Vahing jalutab Tartus ja mõtiskleb oma kodulinna üle. Tema rännakud viivad Emajõe luhalt Supilinna, Toomelt ülikooli, inimese sünni ja surma juurde. Vahing on justkui kõrvaltvaataja, salajane kaamerasilm, mis jälgib noori ja vanu, tudengeid ja pesunaisi, õpetlasi ja lihtsaid inimesi. Kirjaniku silme eest libisevad mööda Tartu olulisemad hooned kui vaimukeskused, linn kui vaimsuse hoidja. Tartu vaimu olemust püüavad sõnastada akadeemikud Harald Keres ja Harald Haberman, professorid Jüri Saarma ja Juri Lotman, teatrijuht Kaarel Ird ja parteitöötaja Indrek Toome.
- Vaata
Peida sünopsis Ava sünopsis
Tartu 950-aastane

Ringvaade “Nõukogude Eesti” nr 12 (1216), juuni 1980

1980 | Filmikroonikad, Filmikroonika 1940 II pool-1991 | Režissöör: Peep Puks

Tartu vaated ja Tartu laulupidu.
Laulupidu

Ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 12 (1969)

1969 | Filmikroonikad, Filmikroonika 1940 II pool-1991 | Režissöör: Toivo Kusmin

Ülevaade juubelilaulupeost.
Olen valmis, ma lähen…

1967 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Semjon Školnikov

Dokumentaalfilm Prantsuse vastupanuliikumise kangelasest Boris Vildest.

Semjon Školnikovi portreefilm andekast keeleteadlasest ja etnograafist Boris Vildest, kellest sai teise maailmasõja ajal Prantsuse vastupanuliikumise juhtfiguur. Tutvustatakse Vilde haridusteed, töö- ja teadusalaseid saavutusi ning tegevust teise maailmasõja päevil Pariisis. Boris Vildet meenutavad tema ema, abikaasa ja kunagised võitluskaaslased. Kasutatud on Vilde kirju ja vanglapäevikut.
Peida sünopsis Ava sünopsis

«
Eelmine
1
2
Järgmine
»