Otsingutulemused

Inimene kõnnib mööda maailma ja otsib taga oma elu, mida ta kunagi kätte ei saa. See on portreefilm Marju Lepajõest, filoloogist, religiooniloolasest, Tartu Ülikooli usuteaduskonna õppejõust. Vaimuka sarmiga mõtestab Marju meie kaasaega, mil inimese vajadus ja võime süveneda on taandunud teisejärguliseks. Ka ülikool, õpetatuse ja kultuuri pühakoda, on kaotamas oma vaimset mõõdet ning tähendust. Milline on haritlase koht teda mitte soosivas maailmas? Vaatajal on võimalus saata Marjut tema mõtteteekonnal täpse sõna ja isikliku tõe poole. Loodetavasti see kohtumine avardab, lohutab, inspireerib.

25-aastane noor naine tahab olla õnnelik. Ta tahab luua perekonna ja teostada end oma valitud erialal füsioterapeudina. Kuid saatuse irooniana on just temal, kes peaks aitama teistel inimestel olla terve ja elurõõmus, juba aastaid raske haigus, mida paljud meie ühiskonnas veel haiguseks pidada ei oska. Noor naine põeb anoreksiat. Ühel suvel varises ta kokku pärast mitu aastat kestnud teesklust ja varjamist, nagu oleks temaga kõik korras. Selles loos avaneb tavaline eesti perekond: ema, isa, üks õde, üks vend. Ja üks haigus.

Soome režissööri Reijo Nikkilä nägemus Eesti venelaste elust ja nende kohanemisest Eesti ühiskonnas.

Mosaiiklik pildirida Tartust ja tartlastest pole mõeldud andma olustikulist infot, küll aga looma atmosfääri ja esile kutsuma assotsiatsioone.