Otsingutulemused

Spioonipõnevik eesti luurajast, kes peab paljastama nõukogude topeltagendi. August 1939, viimased päevad enne Teise maailmasõja puhkemist. Euroopat vapustab uudis, et senised verivaenlased Nõukogude Liit ja Saksamaa sõlmisid mittekallaletungi-lepingu. Sellel äreval hetkel langeb Eesti Nõukogude-suunalise luure ülem salamõrva ohvriks – vandenõu taga näib olevat keegi ta viiest alluvast. Reeturit jahtiv luureohvitser Feliks Kangur (Priit Võigemast) avastab, et äsja Poolale surmahoobi andnud Punaarmee valmistub järgmisena Eestit ründama. Olukorra muudab veelgi keerulisemaks Feliksi isiklik saladus, traagiline armulugu poolatar Mariaga…

21. septembril 2008 pidas kaitsepolitsei kinni endise kaitseministeeriumi ametniku ja NATO ning Eesti tippsaladuste hoidja Herman Simmi. Ta tabati rahvusvahelise koostöö tulemusena, milles osalesid nii Eesti kui paljude Lääneriikide eriteenistused. Filmitegijad uurivad, kuidas sai Suure-Jaani poisist nõukogude miilits, kes karjääriredelil üles liikudes tippametnikuks tõusis ning kelle kätte koondus NATO 28 liikmesriigi strateegilisi saladusi sisaldav korrespondents. Kuidas kõrgete riiklike autasudega pärjatud ja soliidse fassaadi taha varjunud mees „mutiks” muutus ega teinud ainsatki viga, mis oleks 13 aasta jooksul andnud vähimatki põhjust kahtlustada teda Vene luurele andmete lekitamises.

Ukraina nimeka helilooja Valentin Silvestrovi jaoks on muusika kogu tema elu mõte. „Muusika, see on Maailma laul iseendast.” „Ma olen kuulus oma köögis. Ja sellest mulle aitab.“ Need sõnad väljendavad täpselt Silvestrovi muusika „stiihiat”. Oma muljeid heliloojast jagavad sõbrad ja head tuttavad Sofia Gubaidulina, Igor Blažkov, Andrei Volkonski, Tatjana Gridenko, Gidon Kremer, Arvo Pärt, Andres Mustonen jpt. Avaneb helilooja kujunemislugu ja loomingukreedo. Saame olla lähedal muusika loomisprotsessile koos maailma tippinterpreetidega ja võimaluse nautida tema hingeminevat muusikat.

Tim plaanib kättemaksu kohtunikule, kes tema süütu venna mõrva eest vangi mõistis. Sobivat võimalust oodates redutab noormees kohtuniku maadel asuvas mahajäetud kirikus. Ühel päeval avastab Timi peidupaiga kummaline tüdruk Hea. Kaks armastuse järele janunevat noort leiavad teineteises kaaslase. Nad kohtuvad salaja, kihluvad, peavad põgenemisplaani. Kuni selgub, et Hea on kohtuniku tütar ja Tim ei ole ainuke noormees, kes on tüdrukust huvitatud.

Aasta 1921. Kodusõja järel valitseb Nõukogude Venemaal nälg ja kaos ning ainus võimalus leivavilja hankida on müüa rekvireeritud kulda ja briljante, mida valvab riigihoidla. Euroopa juveelibörs aga boikoteerib igasuguseid tehinguid Venemaaga. Ometigi ilmub Londonis ja Pariisis välja hoidlast pärinevaid aardeid, mis salapärasel viisil on välismaale smugeldatud. Selgitamaks, kes ja kuidas seda teeb, saadetakse luureohvitser Maksim Issajev Eestisse. Tallinnas saab ta peagi jälile vene emigrantide ja valgekaartlaste võrgustikule, kes pole kaotanud lootust bolševikke relvastatud vastupanuga murda. Briljantide ja leiva pärast käiva võitluse taustal areneb teine, sama oluline süžeeliin - võitlus vene haritlaste, vaimsete väärtuste ja kultuuripärandi säilimise eest.

Aasta 1921. Kodusõja järel valitseb Nõukogude Venemaal nälg ja kaos ning ainus võimalus leivavilja hankida on müüa rekvireeritud kulda ja briljante, mida valvab riigihoidla. Euroopa juveelibörs aga boikoteerib igasuguseid tehinguid Venemaaga. Ometigi ilmub Londonis ja Pariisis välja hoidlast pärinevaid aardeid, mis salapärasel viisil on välismaale smugeldatud. Selgitamaks, kes ja kuidas seda teeb, saadetakse luureohvitser Maksim Issajev Eestisse. Tallinnas saab ta peagi jälile vene emigrantide ja valgekaartlaste võrgustikule, kes pole kaotanud lootust bolševikke relvastatud vastupanuga murda. Briljantide ja leiva pärast käiva võitluse taustal areneb teine, sama oluline süžeeliin - võitlus vene haritlaste, vaimsete väärtuste ja kultuuripärandi säilimise eest.

Lugu 16. sajandil Tallinnas elanud eestlasest pastori Balthasar Russowi elukäigust ja elutööst – kroonika kirjutamisest. Russow on eestlaste seast pärit andekas mees, kes võitleb end saksakeelsesse ülemklassi, kuid kellele jääb hingelähedaseks ka mitte-saksa maarahvas. See on lugu eesti kroonikakirjanikust kui võõrast omal maal, lugu kirjutamisest kui salaasjast ja kompromissidest, mida tuleb teha, et võõra võimu all oma põhimõtetest ja moraalist mitte loobuda. Filmile kirjutas stsenaariumi Jaan Kross, hiljem valmis Krossil stsenaariumi idee arendusena romaan "Kolme katku vahel". Filmi tegevustik kuulub neljaköitelise romaani kolmandasse ossa.