Otsingutulemused

Keskaegse põnevus-triloogia viimases filmis satub apteeker Melchiori naine Keterlyn jõhkra kallaletungi tunnistajaks. Tundmatu noormehe elu õnnestub päästa, kuid mälu kaotanud ohver ei tea, kes ta on ja kuidas enda jaoks võõrasse Tallinna sattus. Sündmuskohalt leitud sõrmus juhatab Melchiori öise vennaskonna jälile, küsimusi tekitab ka laadapäeval esinenud veiderdajate trupp. Hirmuäratavad märgid vihjavad, et ohus pole üksnes tapmiskatsest toibuv tundmatu, vaid ka teda ravivad Melchior ja Keterlyn. Samal ajal saabub linna inkvisiitor, keda teatakse halastamatu nõiakütina. Melchiori võime “surnutega kõneleda” ja nähtamatuid mõrvajälgi märgata on äratanud kahtluse, et tegemist võib olla ohtliku ketseriga. Ja kiriku vaenlase koht on tuleriidal… Apteeker Melchiori ...

Ema ja tütar otsivad koos vastust küsimusele, mis võiks olla Eesti nafta. Üks neist kasvatab nõgeseid, teine on tuntud youtuber.

Sepp Taimo Kõrvermaa, keda hüütakse Sepa Tomiks, aga ka Damaskuseks, on üks väheseid meistreid Eestis, kes valdab tehnikat, kuidas damaskuse terasest mõõka valmistada. Filmi teljeks ongi maausuliste poolt sepa käest tellitud mõõga valmistamine, algusest lõpuni. Lisaks lugu sellest, kuidas lastekodu vargapoisist ja rusikakangelasest kasvas välja meister.

19-aastane Martin Koppel teeb päeval põllul tööd ja üürgab traktorirooli taga Georg Otsa ja Elvis Presley laule. Martin tunneb tihti igatsust hoopis teistsuguse elu järele. Nii tunneb ka Martini töötu ema, kes istub päevad läbi endise kolhoosimaja tillukeses korteris ning vaatab koos koerake Elvisega seebikaid. Ja siis saab Martin telefonikõne tuttava-tuttavalt, kes kutsub poisi Pärnusse muusikaüritust juhtima. Millestki sellisest on ta alati unistanud! Kuid ürituseni jääva nelja päeva jooksul tuleb Martinil läbida tuhandetele eesti maanoortele tuttav takistusriba, mis koosneb lisaks töörügamisele külapoest, vines sõpradest, viinast, õllest ja suveõhtute meeletutest pidudest.

Oma karmist elust kõnelevad ühe helerohelise maja elanikud Mustjalas, enamasti raskes viinauimas mehed ja naised. Paari kilomeetri kaugusele Küdema randa ehitatakse võimast süvasadamat, kuhu ilutulestiku ja aupaukude saatel randub hiiglaslik saksa lõbusõidulaev Lili Marleen. Mustjalas etendatakse saksa turistidele pulmamänge. Ometi ei muuda sadama ehitus ja helevalge lõbusõidulaeva saabumine kohalike elus miskit. Rohelise maja elanike seltsiliseks jääb õlu ja viin. Film räägib ühe masendava tõe, mis varjus Eesti eduloo taga.

Misso Keskkool on juba aastaid lõpueksamite tulemuste põhjal Eesti Ekspressis avaldatava koolide edetabeli lõpus. Esimeste hulgas paistavad alati silma Prantsuse Lütseum, 21. Keskkool, Inglise Kolledž... Näitab see formaalsete tulemuste põhjal koostatud edetabel üldse midagi põhjapanevat? Mida arvavad asjast väikesed "põhupead" ise? Just nii nimetati Misso Keskkooli lapsi ühes soliidses väljaandes. Ühe väikese maakooli argielu ja filosoofia kaudu otsib film vastuseid küsimustele meis endis. Kas me oleme ära teeninud oma koha edetabelis – olgu see siis all- või ülevalpool "vabariigi keskmist"?

Kuigi kompuutrite massiline tungimine meie igapäevaellu võtab veel aega, peame selleks valmistuma juba täna. Milleks on tänapäeva arvutid suutelised? Kõnelevad matemaatika ja informaatika teadlased Leo Võhandu, Jüri Vilipõld ja Harri Tani. Tutvustatakse kompuutertehnika mõningaid kasutusalasid ja räägitakse arvutihirmu põhjustest.

Keskendutakse rohujuuretasandilt sündinud algatusele vanalinna keskkonna väärtustamisel, kritiseerides ühtlasi nõukogulikku arhitektuuri- ja ruumipoliitikat. Näidatakse standardkorterite ühetaolisusest tüdinud inimeste loodud omailmelisi kodusid vanalinna majades. Oma vanalinnakodust räägivad Juhan Sõmera, Andres Ottenson, Endel Puusaag ja Taivo Niitvägi.

Viljandi tähistab 1983. aasta sügisel oma 700. aastapäeva. Suurt sündmust kajastavas vaatefilmis käib kaamera kaasas legendaarse viljandlase Kandle-Otiga, kes vestleb linnarahvaga, mängib kannelt, külastab raamatuantikvariaati ja Ugala vabaõhuetendust Lossimägedes. Veel põikavad filmitegijad tuletikuvabrikusse, nahkgalanteriikombinaati Linda ja Viiratsi seakombinaati, käivad malevõistlusel ja järvejooksul. Meeleoluka vaatefilmi seobki ühte Kandle-Oti jalutuskäik ja tema lihtsameelsed monoloogid.

Eesti Aianduse ja Mesinduse Seltsi Türi VI lillelaat 1983. aasta maikuus. Varased laadalised, lilleseadete meisterdamise ja rooside konkurss, aiatehnika näitus, innukate ja veel innukamate müüjate read.