Otsingutulemused

Teise maailmasõja käigus saabus okupatsioonivägede koosseisus sõjalaeval Eestisse vene soldat Ivan Dratšov, kes jäi Eestisse elama ning osutus tähtsaks figuuriks Eesti spordi arengus. Tema lõi Eesti võrkpallikoolkonna ja viis treenerina Eesti meeste võrkpallikoondise 1968. aastal Nõukogude Liidu meistritiitlile. Arhiivkaadrid Eesti võrkpalliajaloost, nii meeste kui ka naiste võrkpallist. Meenutused Ivan Dratšovilt (1921–1989), tema elutööst ja keerulisest saatusest räägivad endised võrkpallurid.

1988. aasta oli Eestimaa elus erandlik. Üllatusena kõigile lubati kasutada rahvuslippu ja -sümboolikat, vabariigi partei- ja valitsusjuhtidele avaldati umbusaldust, tekkis Rahvarinne ja roheliste liikumine, aga ka Interrinne. Muinsuskaitse selts taastas Vabadussõja monumente, avalikustati eestlaste hävitamine Stalini poolt ja ... kujutage ette – vabariigi saadikud Moskvas astusid välja keskvõimu vastu. Eestimaal toimuv äratab rahvusvahelistki tähelepanu. Kas see kõik on võimalik totalitaarses riigis? Dokumentaalkroonika jutustab usutavalt selle aasta sündmustest Eestis, eluolu muutustest ning rahva ärkamisest pärast 48-aastast varjusurma.