Otsingutulemused

Eesti lugu koroonakriisist. Filmi peategelased on molekulaarbioloogia haridusega Kaari Saarma, kes leiab, et koroonakriisi lahendaks ivermektiini kasutusele võtmine ja teiseks peategelaseks on PERHi intensiivravi peaarst Kairi Riigor, kes ravib igapäevaselt raskelt haigestunud koroonapatsiente. Film uurib, kuidas on Eestis tekkinud nii suur veelahe tavameditsiini ja nö vaktsiniini vastaste vahel. Kuidas tekib paralleelreaalsus, kus on ühepool inimesed, kes elavad oma igapäevast elu ja kriis neid väga ei puudutagi ja teisel pool inimesed, kes satuvad raske koroonaga haiglasse oma hirmude ja kummastavatest kohtadest info hankimise tagajärjel.

Dokumentaalfilm Rein Taageperast on kvintessents suure mõtleja ja suure tegutseja eluteest ning elutööst. Filmis kõnelevad arhiiviürikud, aga ka tema kaasteelised nii Kalifornias kui Eestis. Ja muidugi Rein Taagepera ise.

Tõde on suhteline ja tema üle võib palju vaielda. Kõik oleneb vaatepunktist. Kuid üks, mis kindel, on see, et looduse ringkäik on lõputu, ja nii ka iga elu kordub uues maailmas taas ja taas.

Täiskasvanud inimesed on kõik siin maailmas must-valgelt ära lahterdanud: hea ja halb, kasulik ja kasutu. Näiteks peetakse mõistlikuks kärbsed, ühed äärmiselt tüütud ja ebameeldivad nähtused, ära tappa. Väike Liidi on aga otsustanud kärbeste kaitseks välja astuda. Tüdrukuke esineb lausa teadustraktaatidega, tuues argumente nii pro kui contra. Protestiks isa tegevuse vastu alustab Liidi näljastreiki. Selle tagajärjel muutub aga niigi väike tüdruk äärmiselt tillukeseks. Sellisena satub ta tolmuimejasse ning sealt prügimäele ja eluohtlikesse olukordadesse. Siin aga tulevad tüdrukukesele teiste seas appi just kärbsed, tänu kellele on loota ka filmile õnnelikku lõppu.

Rein Marani filmis tutvustatakse inimühiskonnas kahjuriteks muutunud näriliste ja looduslikus keskkonnas nende arvukust reguleerivate väikekiskjate elu. Vaetakse võimalusi kärplaste kasutamiseks ka tänapäeval kahjurnäriliste ohjeldamisel inimeste tegevuse sfääris. Filmi vahendusel kohtub vaataja leethiire, koduhiire, kaelushiire, kodu- ja rändrotiga ning nirgi, kärbi ja tuhkruga.

Kui tagasihoidlik provintsilinna kantseleiametnik härra Voldemar Pajo oma fenomenaalse mäluga ja vastutulelikkusega rahalaenamisel on kolleegidele üpris vajalik ja seega ka talutav, siis tema värsked teadmised loodusteaduste vallas on neile juba liig mis liig. Tema rõõmus innukus nende jagamisel seab ohtu kogu ta senise turvalise elukorralduse.