Otsingutulemused

Meditatiivne dokumentaalessee portreteerib Balti uue laine dokumentalistide põlvkonda. Režissöörid Audrius Stonys ja Kristīstine Briede on saavutanud hämmastavalt ajastutruu atmosfääri, mis edastab samasugust sooja inimlikku ja lüürilist tunnetust nagu filmi kangelaste teosed möödunud sajandi 60ndatel ja 70ndatel. Eesti autoritest on filmis esindatud Andres Sööt ja Mark Soosaar.

Leonhard Lapin on Eesti moodsa kunsti klassik, kuid samas ka enfant terrible, keda saadavad pidevalt skandaalid, pikantsed legendid ja kadedate nurin. Lapin astub eneskindlalt keskpärasuse konnasilmale, ise olukorda täiel rinnal nautides. Muusade poolt armastatud kunstnik ei häbene oma salasuhteid. Neid jätkub Lapinil ka nüüd, mil 70 juubel seljataga. Uus eesti film avab uksed kaduva boheemluse maailma, kus poliitkorrektsuse asemel vohab mahlakas sõnavara.

Vladimir “Boba” Sapožnini, kunagise tsirkusetähe seikluslik ja vastuoluline elukäik meenutab muinasjuttu. Boba oli Eesti juurtega imelaps, kes oli ühtviisi osav nii suuga trompetit ja havai kitarri imiteerides kui steppi tantsides. Ta oli oodatud esineja Euroopa kuulsaimates kabareedes, isegi kaugel Ameerikas. Tunnustatud tsirkuseartistina rändas ta läbi kogu maailma, kuid särava ja lõbusa koore all oli peidus tõsine kunstnik, kes ei leidnud virtuoosse viiulikunstnikuna piisavalt rakendust. 80 esinemisaasta jooksul jõudis Boba publikule kummardada nelja erineva riigikorra ajal – tsaariajal, esimeses Eesti Vabariigis, Nõukogude Eestis ja tänases vabariigis.

Tahtejõulised ja vitaalsed veteranujujad ei soovi vanadust veeta kiiktoolis "tiksudes" ning seebikaid vaadates. Nad rokivad mööda maailma ringi ja võidavad medaleid, näevad nooruslikud välja ning nende hoiakud on elujaatavad. Üksteisele ollakse toeks mitte ainult treeningutel, vaid ka igapäevaelus. Kuigi enda sõnutsi jäädakse kogu eluks sportlasteks, ei spordita vaid medalite pärast. Sport on eelkõige elukvaliteedi kasvatamise ja elu pikendamise vahend.

Dokumentaalfilm on tehtud suurte muutuste künnisel – Eesti Vabariigi taasiseseisvumise alguses. Rikkalik arhiivimaterjal võimaldab käsitleda Eesti riigi meremeeste, laevade ja sadamate ajalugu ning saatust läbi aegade. Meenutused Eestist kui mereriigist viivad Eesti Vabariigi algusaastatesse. Meremeeste ja laevade saatused on üks osa kogu riigi saatusest. Filmis kajastuvad traagilised sõja-aastad ja meresõit võõra lipu all. Kasutatud on arhiivikaadreid ja -fotosid. Intervjueeritud on paljusid merelaevandusega seotud inimesi, kes räägivad Eesti merelaevanduse ajaloost, headest ja keerulistest aegadest – minevikust, olevikust, tulevikust. Lootused uuele elule puudutavad noorte meremeeste väljaõpet ja nende unistust olla Eesti meremees, seilata Eesti lipu all.

Film eraettevõtluse tekkimisest Eestis nõukogude aja lõpus, mil paljud alustasid lillede kasvatamise, vahvlite ja šašlõki küpsetamisega kuni esimeste kooperatiivide moodustamise ning kämpingute-hotellide ehitamiseni. Autor Mati Põldre.

Portreefilm Eesti NSV teenelisest kunstnikust Vladimir Sapožninist, artistinimega Bobast. Kunagine imelaps ja multitalent, kes juba viieaastaselt lavale astus, on ikka veel sadulas ning tähistab ekraanil oma 80. sünnipäeva ja 75. lava-aastat. Näeme väsimatut artisti koduses miljöös, tantsimas oma juubelipeol, mängimas viiulit kohvik Moskvas ja Tallinna perekonnaseisuaktide büroos ning hilisõhtul esinemas Viru varitees.

Õhtu Tallinna varieteedes. Varieteekultuurist kõnelevad kohvik-varietee "Tallinn" direktor Arnold Rünkaru, kabaree "Tallinn" kunstiline juht Paul Kalde, tantsupedagoog Inge Põder ja tantsija Ülle Toming.

Talllinna Polütehnilise Instituudi taidlejate kontsert nende oma kätega taastatud Glehni lossis, TPI Taidlejate Majas. Taidlejate Maja juhatuse esimehe professor Agu Aarnaga vestleb Olavi Pihlamägi. Laulavad TPI Akadeemiline Meeskoor Ants Üleoja juhatusel, TPI Akadeemiline Naiskoor Ene Kangroni juhatusel ja TPI kammerkoor Karin Rööbi juhatusel. TPI puhkpilliorkestrit dirigeerib instituudi staažikaim taidlusjuht dotsent Elmar Peäske. Tantsivad rahvatantsuansambel Kuljus ja TPI peotantsuringi liikmed.

Vaatefilm tutvustab Tallinna vanalinna üht vaatamisväärsust ja turistide huviobjekti – Saiakäiku, mis ühendab Raekoja platsi Pika tänavaga. Tänav on nime saanud seal kunagi asunud saiapoekeste järgi. Tänava noorendamise ja samas iidse välisilme säilitamise pärast muretsevad vastava ala spetsialistid Mati Himma ja Rasmus Kangropool.