Otsingutulemused

Pärast kokkupõrget pardiparvega kaotab sõjavägi oma raketi tihkesse metsa. Sama metsa veerel jäävad metsavaht ja ta armuke Viki vahele kohalikule kütile Selmale. Viki põgeneb alasti laande, kättemaksuhimuline kütt kannul. Õnneks pakub käimasolev LARP-laager Vikile peidupaika, kuhu ta üritab sisse sulanduda. Olles tüdinenud larpijate mängudest ja uskudes, et oht on möödas, suundub Viki tagasi metsavahi majja. Oma õuduseks leiab ta Selma mehe säilmete jaoks auku kaevamas. Viki, kes on nüüd kuriteo tunnistaja, üritab uuesti põgeneda, kuid komistab kadunud raketi otsa. Kui sündmuskohale saabuvad sõjaväelased, tulevad ka larpijad, kes purjus olekus raketti ekslikult oma tõrvikuks peavad. Nüüd on Viki otsustada, kas joosta või olla kangelane.

Paadunud poissmees Einar Jernskjegg võidab loteriipiletiga suurema summa.

Avameelselt ja eneseirooniaga jutustatud kaasaegse riigi loomise lugu noortest idealistidest, kellest said poliitikud. Taasiseisvunud Eesti esimeses põhiseaduslikus valitsuses saab 1992. aastal noore ja kogenematu peaministrina võimule Mart Laar. Isamaa partei eestvõttel moodustatud valitsusele ei ennustata paari kuudki. Ometi suudetakse võimul püsida kaks aastat ja viiakse ellu mitu radikaalset reformi. Riigi soov vabaneda okupatsiooniaja pärandist teeb Eestist välismaal eduka üleminekuriigi musternäidise. Ent kodumaal saadab Laari valitsust üks skandaal teise järel. Konfliktis aatemeeste ja pead tõstva uue majanduseliidi vahel jääb peaministril häid valikuid järjest vähemaks.

Baltisaksa paruni kirgliku loomuga tütre Helmi ja teda vaikselt, kuid ustavalt armastava kinomehaaniku Juliuse saatus kulgeb läbi 20. sajandi ühes Tallinna vanalinna majas, mis muutub ja kohaneb vastavalt sellele, mida vahel rahutu, vahel õnnelik aeg endaga kaasa toob.

Avaneb kauge ja tundmatu argipäev Helmandi provintsis Afganistanis, kus eesti poisid elavad missioonist missioonini, trotsides päevast kõrbepalavust ja öist külma, alalist stressi ja painavaid hirme. Kaks aastat tagasi missioonil jala kaotanud Andrei pingutab kogu hingest, et oma verevendadega sõjatandril taas ühineda. Ühe mehe vankumatu tahe vastandub Afganistanis teenivate sõdurite pingelise töö ja inimliku hirmuga endagi jalast ilma jääda. Mis viib noori mehi Afganistani tagasi, juba neljandat või viiendat korda eluga riskima? Lugu sõduri vastutusest oma rahva, omaste, relvakaaslaste, afgaanide ja iseenda ees.

Kümne filminovelli lood leiavad aset Eestis umbes saja aasta vältel, esimene lugu aastal 1820, viimane 1938 – aegadel, mil nupumehed leiutasid lennumasinaid, laevad hakkasid vee all sõitma, tsepeliinid heitsid pomme, lapsed korjasid vanametalli allveelaevade jaoks. Raha polnud, küll oli aga tahtmist! Hull aeg, loomingulised inimesed. Kõik lood on jutustatud erinevate ajalooliste tegelaste või nendega kokkupuutes olnud fiktiivsete tegelaste poolt. Nad esitavad oma lood erakirjades, päevikusissekannetes, luureraportites või unejuttudes, igaüks omal isiklikul viisil.

Väikelinnas valitseb elevus. Oodatakse iga-aastase maratonijooksu algust. Stardipaugu asemel plahvatab pomm. Õhku on lastud linna sümbol – skulptuur jooksvast mehest. Vallandub tegevusteahel, mille lõppu ei oska keegi aimata. Politseiinspektor, skulptor, avaliku käimla ümbruses tegutsev sulikamp, kõigil neil tuleb läbida oma maraton. Vaid juhuslikult lahti pääsenud õhupall liugleb asjade algust ja lõppu tundmata omasoodu, ülejäänud rabelevad end hingetuks.

Filmi kangelasteks on viis Soome eest Jätkusõjas sõdinud eesti meest, kelle Soome riik andis pärast sõda Venemaale välja ja kes sattusid seetõttu NKVD repressioonide alla. Oma dramaatilisi seiklusi meenutavad tollased soomepoisid ja neid valvanud Soome vangivalvurid. Filmi peategelasena astub üles vana külakirikuõpetaja, endine soomepoiss Paul Saar. Selle aja poliitilise pildi edasiandmiseks on filmis kasutatud rohkelt Eesti ja Soome arhiivide ajastutruud filmimaterjali, NKVD ja Soome kaitsepolitsei VALPO dokumente, katkeid president Paasikivi isiklikust päevikust jm.

Lugu vaikivast Poisist, kes saadetakse saar-polügoonile endise koloniaalmisjonäri Jakubi juurde ravile. Jakub on saarel ainuke tsiviilelanik, kes peab öiste pommirünnakute ajal vaatlusi tegema ja tulemused telefoni teel staapi raporteerima. Vaatlustorn asub varemeis kiriku tornis, mille Jakub on kohandanud silo tegemiseks. Misjonär - vana hobune - sõtkub tornis silo, koori all kirikus on mesitarud, koori peal orel, mille taga Jakub koraale laulab ja Poiss lõõtsa tallab. Kodus, vanas lennukiangaaris tõlgib Jakub Vergiliuse "Georgicat" ladina keelest suahiili keelde, et siis see raamat ükskord Aafrikasse masaide juurde toimetada. "Ja siis tuleb rõem... Ja rahu... Ja rikkus tuleb ka..." Sulev Keedus, filmi režissöör

Dokumentaalfilm vene metalli salakaubaveost läbi Eesti käsitleb teravat teemat – tulusat, kuid ohtlikku metalliäri Eesti Vabariigi algusaastail, mil metallist saab ühtäkki ülikiire rikastumise allikas ja heaolu sümbol. Samas jäävad riigil illegaalse äri tõttu saamata miljonid dollarid. Valgustatakse metalli salaimporti Eesti idapiiril ning näidatakse pisikesi mutreid suures mängus – prügimäe „metalliste“ ja vaseotsijad, samuti kuritegeliku äriga seotud maffiajõukude ja politsei vastasseise.