Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (57)

Igitee

Originaalpealkiri soome keeles: Ikitie

2017 | Mängufilmid, Täispikk mängufilm | Režissöör: Antti-Jussi Annila

Eesti-Soome-Rootsi ühistööna valminud Antti-Jussi Annila mängufilm ajaloo hämarusse suikunud peatükist – Soome ameeriklaste saatusest nõukogude režiimi all.

1930. aastate suure depressiooni aegu kutsub Stalin kogu maailma töölisi üles ehitama uut sotsialistlikku ühiskonda. Kutsele vastab üle 10 000 Skandinaavia päritolu ameeriklase, nende hulgas ka pereisa Jussi Ketola. Kapitalismis pettununa on Jussi Ameerikast töölt tagasi kodumaale Soome naasnud ajal, mil riigis tõstab pead paremäärmuslik liikumine. Ühel saatuslikul suveööl tullakse Jussile tema tallu järele, et ta metsas hukata. Haavatuna õnnestub tal jälitajate käest põgeneda ja ületada Nõukogude Liidu piir. Venemaal tabavad meest aga uued katsumused. NKVD suunab ta salakuulajana ameeriklaste asutatud sotsialistlike tööliste paradiisi kujutavasse ideaalkolhoosi Hopea. Olles võõrastele oma ja omadele võõras peab Jussi vastu seisma kurjuse ülemvõimule. Lahutatud ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Šuša

2016 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Aivar Valdre, Lauri Lippmaa

Südamlik portreelugu „Šuša“ uurib usalduslikus õhkkonnas Valgevene esimese riigipea Stanislav Stanislavovitš Šuškevitši argitoimetusi.

Südamlik portreelugu "Šuša" uurib usalduslikus õhkkonnas Valgevene esimese riigipea Stanislav Stanislavovitš Šuškevitši argitoimetusi. Kuidas elab ja millest mõtleb mees, kes algatas veerandsaja aasta eest Valgevene, Venemaa ja Ukraina vahel sõlmitud Belovežje lepped, millega saadeti laiali Nõukogude Liit? Aeg-ajalt enda lõbuks või sõpradele klaveril Võssotski varasemat loomingut mängiv Šuškevitš on lähiajaloo üks suurmehi, kelle initsiatiiv vallandas doominoefektina Euroopat mõjutanud geopoliitilise nihke. Ent Šuškevitš ise ei pea oma olulisimaks saavutuseks „kuuendiku planeedist“ hingusele saatmist, vaid iseseisva Valgevene tuumarelvavabaks muutmist. „Šuša“ on elujaatav lugu eelkõige inimeseks jäämisest. Tähtsal kohal filmis on ka rahvuse, keele ja kultuuri positsioon, sest valgevenelane, venelane ja ukrainlane ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
EKP XX kongress

Eesti Kroonika nr 9 (1453), mai 1990

1990 | Filmikroonikad, Filmikroonika 1940 II pool-1991 | Režissöör: Heikki Aasaru

EKP XX kongressil luuakse iseseisev eestimeelne EKP.
- Voogedastus
- Voogedastus
Kaalukas panus

1990 | Dokumentaalfilmid, Probleemfilm | Režissöör: Mart Taevere

Mis nägu oli sotsialism Eestimaal seitsmekümnendate aastate lõpul ja kaheksakümnendate algul, mil riiki juhtis EKP eesotsas Karl Vainoga?

Tagasivaade aastatele 1978–1988, mil eesotsas Karl Vainoga viidi Eestis ellu sihikindlat, hästi kavandatud ja juhitud genotsiidipoliitikat. Karl Vaino on (sünd 28. mail 1923 Tomskis NSV Liidus) on endine Eesti NSV poliitik ja parteitegelane, Eestimaa Kommunistliku Partei eelviimane esimene sekretär. Kümne aastaga saavutati Eestis tema juhtimisel ennenägematu industrialiseerimine, käivitus ohjeldamatu migratsioonilaine, venestamispoliitika ja loodusvarade raiskamine.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Saja aasta pärast mais

1986 | Mängufilmid, Täispikk mängufilm | Režissöör: Kaljo Kiisk

Kaljo Kiisa lavastatud ajaloolis-psühholoogilise draama aineks on neli viimast päeva elukutselise revolutsionääri, kommunist Viktor Kingissepa elus 1922. aasta mais.

Viktor Kingissepp on kolm aastat põranda alt juhtinud kommunistliku parteid Eestis. Ta peab sidet Moskvaga, kirjutab kõnesid Riigikogu Kommunistlise Töölisterühma liikmetele ja lendlehti ametiühingute üritustele. Tema eesmärk on kukutada Eesti Vabariik, sest ta ei usu Eesti iseseisvusse ega üldse rahvusaadetesse. Ent aeg tiksub, tiisikus õitseb, maailmarevolutsioon lükkub aina edasi. Mida teha, et kõik pingutused ajamere põhja ei kaoks?
Peida sünopsis Ava sünopsis
Inimese jälg

1983 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Julia Guteva-Sillart

Portreefilm Juhan Väljaotsast, kes Bulgaarias elades võttis aktiivselt osa sealsest töölisliikumisest.

Käsitletakse Juhan Väljaotsa (1869–1941) elutee algust Eestis, osavõttu Bulgaaria revolutsiooniliikumisest, ajakirjanikutegevust ja kohtutakse tema järeltulijatega. Oma mälestusi Juhan Väljaotsast jagavad tema sugulased, tütar ja lapselaps ning Bulgaarias temaga kokku puutunud inimesed. Kasutatud on illustreeerivaid fotosid ja filmilõike.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Kaks päeva Viktor Kingissepa elust II jagu

1981 | Telemängufilmid, Täispikk telemängufilm, Seeriafilm | Režissöör: Tõnis Kask

Tõnis Kase mängufilm kommunist Viktor Kingissepa elust oktoobris 1917, mil bolševikud võtsid võimu Tallinnas.

Kaheseerialine mängufilm Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juhi, tulihingelise kommunisti Viktor Kingissepa tegevusest 1917. aasta oktoobris. Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu eeskujul on Tallinnas haaranud võimu Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee, mille esindaja Viktor Kingissepp võtab 27. oktoobril asjaajamise üle Eestimaa kubermangukomissar Jaan Poskalt. Esimese osa tegevus toimub 23. oktoobril 1917, mil bolševikud alles valmistusid võimu üle võtma, teise osa tegevus leiab aset 27. oktoobril 1917, vahetult bolševike võimuhaaramise järel.
- Voogedastus
- Vaata
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Kaks päeva Viktor Kingissepa elust I jagu

1981 | Telemängufilmid, Täispikk telemängufilm, Seeriafilm | Režissöör: Tõnis Kask

Tõnis Kase mängufilm kommunist Viktor Kingissepa elust oktoobris 1917, mil bolševikud võtsid võimu Tallinnas.

Kaheseerialine mängufilm Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juhi, tulihingelise kommunisti Viktor Kingissepa tegevusest 1917. aasta oktoobris. Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu eeskujul on Tallinnas haaranud võimu Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee, mille esindaja Viktor Kingissepp võtab 27. oktoobril asjaajamise üle Eestimaa kubermangukomissar Jaan Poskalt. Esimese osa tegevus toimub 23. oktoobril 1917, mil bolševikud alles valmistusid võimu üle võtma.
- Voogedastus
- Vaata
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Arnold Veimer in memoriam

Ringvaade “Nõukogude Eesti” nr 7 (1140), märts 1977

1977 | Filmikroonikad, Filmikroonika 1940 II pool-1991 | Režissöör: Karl Kello

Arnold Veimeri matusetalitus.
Jõuproov

1974 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Ülo Tambek

Film 1924. aasta 1. detsembri ülestõusust, selle organiseerijatest ja osavõtjatest.

1924. aasta 1. detsembri ülestõusu 50. aastapäevale pühendatud filmis antakse vaid fotodele ja arhiividokumentidele toetudes ülevaade toonastest sündmustest. Räägitakse tööliste raskest elust kodanlikus Eestis, mis tekitas sotsiaalse käärimise ja protestimeeleolud. Tutvustatakse töölisliikumise tegelasi ja Eestimaa Kommunistliku Partei ettevalmistusi ülestõusuks. Kirjeldatakse toonaseid sündmusi.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis

«
Eelmine
1
2
3
4
5
6
Järgmine
»