Otsingutulemused

Rohke animatsiooniga dokfilm ülipopulaarsest karikaturistist Gorist, kelle saatus möödunud sajandi alguse Eestis näitab võimu ja vabaduse vahekorda nagu peeglis. Gori (1894-1944) fellinilikus maailmas segunevad farss ja draama, palagan ja suur poliitika. Ei ole teemat, mida Gori pliiats ei pilaks, kuni tuuled pöörduvad ja suid hakatakse sulgema. Võim koondub uute diktaatorite kätte. Ja see võim ei karda midagi rohkem kui enda naeruväärsust. Samas on vaenlase naeruvääristamine üks tema tõhusamaid relvi.

Kümne filminovelli lood leiavad aset Eestis umbes saja aasta vältel, esimene lugu aastal 1820, viimane 1938 – aegadel, mil nupumehed leiutasid lennumasinaid, laevad hakkasid vee all sõitma, tsepeliinid heitsid pomme, lapsed korjasid vanametalli allveelaevade jaoks. Raha polnud, küll oli aga tahtmist! Hull aeg, loomingulised inimesed. Kõik lood on jutustatud erinevate ajalooliste tegelaste või nendega kokkupuutes olnud fiktiivsete tegelaste poolt. Nad esitavad oma lood erakirjades, päevikusissekannetes, luureraportites või unejuttudes, igaüks omal isiklikul viisil.

1996. aasta 20. augustil tähistas Eesti Vabariik oma taasiseseisvumise viiendat aastapäeva. Kuidas see riik sündis ning milliseks on ta filmi tegemise hetkeks kujunenud, ongi filmi teemaks. See oli ärev ning otsustav aeg. See oli ärev ja otsustav aeg ka kahele noorele inimesele, kes olid otsustanud just sel ajal abielluda. Filmis on kasutatud Reijo Nikkilä ja Kari Ahola poolt 1991. aasta augustis Moskvas filmitut ning erinevatest arhiividest pärit materjale.

Film 1718. aastal Peeter I poolt Kadriorgu rajatud lossist läbi aegade ja inimeste. Lossis on käinud Rootsi kuningas Gustav V, seal on töötanud riigivanem Rei ja president Päts. Seal on vastu võetud gümnaasiumilõpetajaid, kirjanikke ja diplomaate. Eesti Vabariigi ajal sai sellest valitsuse residents. 1940. aasta 21. juuni sündmustest räägib Oskar Pärn, uue valitsusjuhi Johannes Varese tegevusest tema kunagine sekretär Aldo Roomere. Aegade muutudes tulid lossi uued inimesed - Eduard Päll, August Jakobson, Johan Eichfeld, Aleksei Müürisepp, Artur Vader, Karl Vaino, Johannes Käbin, Arnold Rüütel.

F1918. aasta kevadel seisid Narva lähistel vastamisi keiserliku Saksamaa okupatsiooniväed ja Eestist taganenud punakaartlaste salgad. Vastavalt Bresti rahu tingimustele pidasid pooled sel ajal relvastatud neutraliteeti. Vaataja ette kerkivad Siina Aunvärgi noorusmälestused otsekui lahtilastud Narva kose tormilised vood. Loo keskseteks tegelasteks on punakaartlased Jaan Tedder ja Avloi, mõlemad veendunud revolutsionäärid, kes kaitsevad noort nõukogude riiki. Kuid nende põhimõtted ses võitluses on erinevad. Mis on tähtsam - kas inimene on revolutsiooni jaoks või revolutsioon inimese jaoks? Nendele, kes sündisid Narvas sajandi alguses, pole see linn ilma koseta Narva. Aga Narva koske ei ole enam. Film on reekviem lahkunud inimestele ja kosele, ...

1918. aasta kevadel seisid Narva lähistel vastamisi keiserliku Saksamaa okupatsiooniväed ja Eestist taganenud punakaartlaste salgad. Vastavalt Bresti rahu tingimustele pidasid pooled sel ajal relvastatud neutraliteeti. Vaataja ette kerkivad Siina Aunvärgi noorusmälestused otsekui lahtilastud Narva kose tormilised vood. Loo keskseteks tegelasteks on punakaartlased Jaan Tedder ja Avloi, mõlemad veendunud revolutsionäärid, kes kaitsevad noort nõukogude riiki. Kuid nende põhimõtted ses võitluses on erinevad. Mis on tähtsam - kas inimene on revolutsiooni jaoks või revolutsioon inimese jaoks? Nendele, kes sündisid Narvas sajandi alguses, pole see linn ilma koseta Narva. Aga Narva koske ei ole enam. Film on reekviem lahkunud inimestele ja kosele, ...