Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (24)

Tants vanakuradi vanaemaga

2015 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Alice Järvet

Film võtab kokku nukra tõe Eesti Vabariigi esimese presidendi Konstantin Pätsi ja sõjavägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoneri "mängudest" noateral.

Film võtab kokku nukra tõe Eesti Vabariigi esimese presidendi Konstantin Pätsi ja sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoneri “mängudest” noateral. Dokumentaalfilm vaatleb nende tegevust nii sisepoliitikas kui ka suhetes Nõukogude Liiduga, mis lõppesid nii mõlemale mehele kui ka Eesti rahvale väga õnnetult. Filmi autor Viktor Siilats on öelnud: "Ikkagi see Pätsi kreedo, et kui vaja, siis tantsin ka vanakuradi vanaemaga, võib viia põrgusse. Kes loovutab kolm tilka verd, sellele võidakse järele tulla."
Peida sünopsis Ava sünopsis
Ernst Jaakson oma kodus Bronxville'is

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: Ernst Jaakson oma kodus Bronxville`is, New Yorgis, 19.10.1996

1996 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Eesti Vabariigi peakonsul Ameerika Ühendriikides Ernst Jaakson oma kodus Bronxville'is, New Yorgis, 19. oktoobril 1996.

1991. aastal nimetati Ernst Jaakson Eesti Vabariigi esimeseks erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Ameerika Ühendriikides ning alaliseks esindajaks ÜRO juures, saades peagi USA diplomaatilise korpuse vanemaks. 1993. aastast sai Jaaksonist taas Eesti peakonsul Ameerika Ühendriikides ning ta jätkas diplomaaditööd kuni surmani 1998. aastal. Ernst Jaakson oma kodus Bronxville'is, New Yorgi äärelinnas oktoobris 1996.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Austraalia eestlased 1. film, I jagu

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: "Austraalia eestlased": esimene film (esimene pool)

1995-1996 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör: Lembit Blauhut

Austraalia väliseestlaste organisatsioonid, poliitiline võitlus Eesti riigi olemasolu toetamise ja okupeerimise ebaseaduslikuks kuulutamise eest.

Austraalia Eesti Seltside Liidu (AESL) asutajaliige Ilmar Mägraken juhatab koosolekut peale XVI Eesti päevade lõppemist Melbourne'is ja tänab korralduskomitee üldjuhti Bruno Metsarit. Oma kodus Sydneys meenutab Arnold Perendi keskorganisatsiooni AESL-i asutamist jaanuaris 1952. Kuna eestlased elasid Austraalias laialipillutatult, loodi AESL piirkondlike seltside baasil, kõik kohalikud seltsid said liidu liikmeiks. Kõige olulisemaks kujunes Eesti päevade korraldamine, noorsoo rahvuslik kasvatus, täienduskoolide asutamine ja õpperaamatute muretsemine, välispropaganda. Koos lätlaste ja leedulastega asutati 1953 Balti Komitee. Immigratsiooniministeeriumi juhtmõte oli eestlastest kohe austraallased kujundada, kuid seltside tegevus aitas säilitada rahvuslikkust. Fotod asutamisest ja juhatuse liikmetest. Paul Öpik räägib Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskuse tööst - toetati ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Riivo Sinijärve kõne ÜRO Peaassamblee 50. istungjärgul

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: EV välisminister Riivo Sinijärve kõne ÜRO Peaassamblee 50.istungjärgul 25.09.1995

1995 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Eesti Vabariigi välisminister Riivo Sinijärve kõne ÜRO Peaassamblee 50. istungjärgul 25. septembril 1995.

ÜRO Peaassamblee 50. tegutsemisaasta juubelisündmuste üheks osaks on 24.- 27. septembrini kestev kõigi liikmesriikide välisministrite kokkutulek, kus osaleb ka Eesti välisminister Riivo Sinijärv. Ta esineb sõnavõtuga ülddiskussioonis 25. septembril. Sõnavõtu teemadeks on Eesti Vabariigi ühinemine Euroopa Liiduga ja rahuldustunne võõrvägede lõplikust lahkumisest, uhkus esmakordse osavõtu üle ÜRO rahupidamise operatsioonist. Eestile on eriti tähtis 21. sajandi keskkonnastrateegia Agenda 21 järgimine, tuumarelvade leviku tõkestamise lepingu pikendamine ning toetus laiendatud ja efektiivsemale Julgeoleku Nõukogule, toetus inimõigustega tegelevatele ühendustele. Riivo Sinijärv soovib, et järgmised viiskümmend aastat oleks maailmale edasiviivamad ja ülesehitavamad.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Lennart Meri kõne ÜRO Peaassamblee 48. istungjärgul

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: EV president Lennart Meri kõne ÜRO Peaassamblee 48.istungjärgul 30.09.1993

1993 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Vabariigi Presidendi Lennart Meri kõne Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peaassamblee 48. istungjärgul New Yorgis 30. septembril 1993.

ÜRO istungitesaali üldvaade. Kõnelema kutsutakse Eesti Vabariigi president. President Lennart Meri peatub kõnes kolmel suuremal probleemil. Võõrvägede Eestist väljaviimise läbirääkimisi pidurdavad Vene poole väited, et neil puuduvad võimalused äraviidavaid vägesid majutada ning küüniline põhjendus relvajõudude püsimise vajalikkusest Balti riikides, et kaitsta kohaliku vene elanikkonna inimõigusi. Üldisem väljakutse, kuidas rakendada ennetavat diplomaatiat, rahuloomet ja rahuvalvet konfliktide korral. Kolmandaks probleemiks on demokraatia ja vabaturumajanduse kindlustamine Eestis. Kõne lõpul peatub president ÜRO reformimisel - väikeriikidel kui maailma riikide enamikul lasub kohustus maailmakorda uuesti defineerida.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Jaan Manitski kõne ÜRO Peaassamblee 47. istungjärgul

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: EV välisminister Jaan Manitski kõne ÜRO Peaassamblee 47.istungjärgul 29.09.1992

1992 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Eesti Vabariigi välisminister Jaan Manitski kõne ÜRO Peaassamblee 47. istungjärgul 29. septembril 1992.

Eesti Vabariigi välisminister Jaan Manitski kõneleb ÜRO Peaassambleel Eesti riigi ülesehitustööst ja lahendamata valupunktidest. Ta esitab olulised punktid riigi arengust: 1992. aasta 28. juuni referendumil kiitis Eesti kodanikkond heaks uue demokraatliku põhiseaduse, 20. septembril toimusid uue konstitutsiooni järgi parlamendi- ja presidendivalimised, 20. juuni rahareformiga mindi üle oma rahale. Valupunktidest toob esile, et kuigi juba 12. jaanuaril 1991 kirjutati alla Eesti-Vene leping, milles mõlemad riigid tunnustavad teineteist sõltumatu ja suveräänse riigina, pole võõrväed ikka veel lahkunud Eesti territooriumilt.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Ernst Jaaksoni kõne ÜRO Peaassamblee 46. istungjärgul

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: Eesti suursaadik ÜRO juures Ernst Jaaksoni kõne ÜRO Peaassamblee 46.istungjärgul 10.10.1991

1991 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Eesti alaline esindaja ÜRO juures ja Eesti Vabariigi erakorraline ja täievoliline suursaadik USAs Ernst Jaakson kõneleb ÜRO Peaassamblee 46. istungjärgul 10. oktoobril 1991.

Eesti võeti ÜRO liikmeks 46. istungjärgu alguses 17. septembril 1991. Eesti esimeseks alaliseks esindajaks ÜRO juures saab Ernst Jaakson. ÜRO korra kohaselt esitab Ernst Jaakson täiskogule ülevaate Eesti poliitikast ja lahendamist nõudvatest probleemidest 10. oktoobri koosolekul. Jaakson ütleb oma avalduses, et Eesti rahvas on lõpuks teostanud oma igivana unelma enesemääramisest ja Eesti riiklik iseseisvus on taastatud ja tunnustatud paljude riikide poolt. Eesti väärtustab kõrgelt vastuvõttu ÜRO liikmesriigiks ja on valmis täitma oma rahvusvahelisi kohustusi. Täname neid, kes meid selles võitluses toetasid, eriti Islandi. Suursaadik Jaakson mainib, et eestlased teavad hästi, mida tähendab elada võõra võimu all, ja seetõttu Eesti toetab ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Toronto Läti kogukonna pressiteenistus (1991)

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: Toronto Läti kogukonna pressiteenistus

1991 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

14. jaanuar 1991 Toronto Läti kogukonna pressiteenistuses, esindaja annab intervjuu telejaamale CBC News olukorrast Riias.

14. jaanuar Toronto Läti kogukonna pressiteenistuses, esindaja annab intervjuu telejaamale CBC News olukorrast Riias. Kavandatakse suurt meeleavaldust, Läti Rahvarinde Tautas Fronte organiseerimisel on kavas 600 000 osavõtjaga toetusavaldus Leedule ja Läti valitsusele. Interrinde meeleavaldusest 9. jaanuaril võttis osa umbes 8000 impeeriumimeelset, kes taas lubavad välja tulla. Kuna on karta sõjalist sekkumist, rajatakse Riias barrikaade. CBC News reporter Reginaga vesteldes puudutatakse veel mitut Balti riikide vabadusvõitluse aspekti. Äreva poliitilise olukorra tõttu Lätis saab pressiteenistuse töötaja telefonikõne. Ta kontrollib ka naabertoas tehtavat tööd.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Balti ühtsuse päev Torontos

Filmi originaalpealkiri inglise keeles: Baltics 1987 – Demonstration and Parade in Toronto

1989 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Balti küüditatute mälestuspäeva tähistamine Torontos baltlaste tänavarongkäigu ja kõnedega 14. juunil 1989.

Kanada baltlaste rongkäik suundub St. Pauli katedraali juurest Toronto raekoja poole piki Bloori, Yonge'i ja Queeni tänavaid. Kõige ees trummimees, seejärel Eesti, Läti ja Leedu rahvarõivastes neiud rahvuslippudega. Eesti lippu kannab Riina Kindlam. Demonstrantide loosungid taunivad Balti riikide okupeerimist ja inimeste küüditamist 14. juunil 1941, mis hävitas ligi 800 tuhande baltlase elu. Õhtuhämaruses kantakse mälestusküünlaid. Meeleavaldus ja sõnavõtud Toronto raekoja ees. Kõnelejaid saadab Alfred Kuuse tasane kandlemäng. Silvia Tint annab ülevaate Balti rahvaste küüditamistest 1941. ja 1944. aastal. Lätlanna Anda Sprudzs räägib elust Norilski surmalaagris. Teadustaja Silvia Tint loeb ette resolutsiooni, millega miitingust osavõtjad pöörduvad Kanada valitsuse, ÜRO peasekretäri ja ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Balti Instituudi 6. konverents Hässelbys 6.06.1981

Enn Nõu videokassett nr 15, pala 3/17

1981 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Balti Instituudi kuues konverents Stockholmis Hässelby lossikompleksis 6. juunil 1981.

Balti Instituudi kuues konverents Stockholmis Hässelby lossikompleksis 6. juunil 1981. Ettekanded Ilmar Laabanilt, Ivo Ilistelt, Andres Ehinilt ja Mardi Valgemäelt. Ettekannete vahepeal söömine lossi õues. Osavõtjad: Paul Laan, Imant Rebane, Andrejs Johansons, Jaak Maandi, Rein Marandi, Valter Tauli, Fanny de Sivers, Aleksander Loit, Helga Nõu, Ants Viires, Vello Salo, Raija Hirsch jt.
Peida sünopsis Ava sünopsis

«
Eelmine
1
2
3
Järgmine
»