Otsingutulemused

Mark Pusta avastab peaaegu, et pooljuhuslikult unikaalse Karstimaastiku ja Karstimaa ja Võhmetu-Lemküla Karstijärved, samuti Assamalla karstiluha. Ta hakkab sinna käima huviretkedele ja kohalik vana metsavaht Lennart Stahl jutustab talle ka kõike sealset põnevat. Mark on viie aastaga vajalikku infot kogunud ja seda täis. Mark soovib saada Karstimaa giidiks kui ta on kõik sealse huvitava avastanud ja kuigi tal see kohe ei õnnestu, siis lõpuks tuleb esimene bussitäis Tori Põhikooli rahvast ja Karstimaa on huvilisi täis. Film tutvustab kogu Porkuni Maastikukaitseala ja sealseid Võhmetu-Lemküla karstijärvi ning avab ka Porkuni järve saladuse(d) ja samuti Assamalla luha saladused. Efektsed droonivõtted aitavad kaasa maastiku ...

Eestimaad saab näha mitut moodi. Tillukese ääremaa või piiririigina. Pealiskaudselt. Aga saab ka teisiti, maasse sisse minnes ja seda tunnetates. Ja siit avaneb hoopis teine kiht. See film on eestlase hinge inventuur enne postmodernistlikku pealiskaudsusse suundumist. Meie maa lugu, selline nagu ta on. Selline, nagu meie seda näeme. Tundeline ja mõtteline. Lugude ja faktidena. Oma ja vahel võõras. Mitte veel kadunud. Mandrijää ja laulu koosjõul kujundatud maa.

Kunstimetseeni kalduvustega Leigo talu peremehe Tõnu Tamme tegevust kauni järvemaastiku kujundamisel ja 2001. aasta suvekontserdite ettevalmistamisel on jälgitud ligi kahe aasta jooksul. Lakooniline, nappide detailidega loodud portree väliselt lihtsakoelisest ettevõtjast, kes teostab oma mastaapseid visioone paari mehe ja ekskavaatori jõul, ise täie jõuga kaasa rassides. Tamme unistus on viia kokku loodus ja muusika. Mehe eestlaslik jonn ja püsivus viib sihile. 2001. aasta suvekontserdid panid alguse suurejooneliste unistuste täitumisele: juba mõne aastaga kujunes Leigost hinnatud suvine kontserdi- ja teatrietenduste toimumispaik.

Kaksikõed, teadlased Tartu Ülikooli hospitaalsisehaiguste kateedri professor Valve Saarma ning hüdrobioloog ja hüdrokeemik, Teaduste Akadeemia korrepondentliige Helle Simm. Kõne all, kuidas kaitsta keskkonda saastumise ja inimest saastatud keskkonna eest. Pikemalt on juttu Peipsi vee puhtusest.

Volbrilõke Nõude kodu lähedal Sunnerstas. 1. mail kaatriga Ekolni järvel teel Vikile, tüürib Heino Nõu. Koos tuttavatega sõidetakse kaatritega väikesele Flässjani saarele, ühine eine looduses. Juunis külastatakse Strängnäsi linna, toomkirik ja linnavaated. Laine Nõu sünnipäeva puhul lõunasöök Örbyhusis. Askvägeni aias pesitseb pesakastis lind. Kolmårdeni loomaaia safaripargis, loomad köisraudtee vagunist vaadeldavad. Delfinaariumi etendus, loomad aedikutes, lastefarm. Augustis pere Eksjös, kus kirik ja uhke ratsamonument, ning Brahehusi linnuses Vätterni järve kaldal, vaated järvele ja loojangule. Askvägeni aia roosid ja elulõng. Fjällnoras külas Markade perel. Septembris Ekolni järvel. Kaater ankrus Granebergis, oktoobris on kaater Helga III Flottsundis tõstetud kaldale. Alide ja Joosep ...

Külas Jaak ja Eva Nõul Österskäris, kus valmimas uue maja vundament. Nõude pere lastega Skoklosteris, sõit hobukaarikuga. August 1971 - Helga Nõu vanemad ja vend Rein perega Adelsöl. 1972. aasta suvel on Ants ja Reet Nõu lastega Ennu kaatriga Ekolni järve ääres Skoklosteri lähistel suplemas. Wello Uusküla perega Årsnäsis, paadiga Mälareni järvel ja Lovöni saarel. Elsa ja Aleksander Raukas Nõude kaatriga Skoklosteris. 18. mail 1973 kaitseb Jaak Nõu doktori väitekirja Stockholmi Kuninglikus Tehnikainstituudis. 1973. aasta mais on külas Anto Raukas. Suvel ollakse Reinu perel külas Saltsjöbadenis, lapsed basseinis. Arvo ja Ingrid Raukas Askvägenil. Oktoober 1973 - Jaagu uut maja vaatamas ...

Eesti NSV-d tutvustav venekeelne film. Tutvustatakse Eestimaa loodust, tööstust, põllumajandust, laulupidude traditsiooni, merendust, kergetööstust jpm.

Reis Soome kestab 14. juunist 22. juulini 1972. Laevaga sõidetakse Turu linna. Linna vaatamisväärsused: Turu kindlus, Turu ülikool, Turu toomkirik, purjelaev linna läbiva Aura jõe ääres, kaldapealsed. Tamperes käib Heino Nõu laste liikluslinnakus sõitmas. Modernse ilmega Kaleva kirik. Kunstnik Akseli Gallen-Kallela enda jooniste järgi ehitatud Kalela ateljee Ruovesi vallas Näsijärve rannal. Hämeenlinna lähistel sõjaväemuuseumis, sõjatehnika väljapanekus tankid ja kuulipildujad. Häme kindlus. Heinola väikelinn, loodusvaated. Mikkeli linnas observatooriumi torn, ausammas kindral Mannerheimile, katedraal. Saimaa järvede piirkonnas asub ka Savonlinna oma kuulsa Olavinlinna kindlusega. Ümbruskonna metsad ja järved. Reisi idapoolseimaks punktiks on Imatra hüdroelektrijaama lüüsid Imatra kosel Vuoksi jõel.

Rootsi üks tähtsamaid turismiatraktsioone Göta kanal on 190 km pikkune veetee, mis ühendab Balti merd riigi suurimate järvede Vänerni ja Vätterniga ja suubub Põhjamerre. Reisides mootorpurjekaga sellel veeteel tuleb Arvo Hormil kaaslastega läbida hulgaliselt väiksemaid ja suuremaid lüüse. Sõitu kanalil alustatakse Balti mere poolt. Kanal ühendab järgmised Rootsi järved: Asplången, Roxen, Boren, Vättern, Viken, Vänern. Läbitakse kanaliäärseid linnu ja asulaid: Klevbrinken, Borensberg, Sjötorp, Läckö loss, Karlsborgi kindlus, Trollhättan, Göteborg. Edasi tehakse reis Rootsi-Norra piiri lähistele, kuhu viib kitsas ja suurte tõusudega veetee.

Režissöör Reet Kasesalu värviline lühidokumentaal annab ülevaate Võrumaa minevikust ja tänapäevast, ilusast loodusest, põllumajandusest ning kultuuripärandi hoidmisest. Filmi keskmes on võrulased, kes kodukohta hoiavad ning aina kaunimaks loovad.