Otsingutulemused

Lühifilm väikesest poisist Ottost, kelle vanemate viimane lubadus jäi täitmata - kinkida pojale kümnendaks sünnipäevaks koer. Ööl vastu tähtsat sünnipäeva, märkab Otto taevas langevat tähte ning saadab teele oma südamesoovi. Poisi üllatuseks kukub helendav objekt hoopis majatagusesse metsa. Jahmunud poiss avastab lagendikult „Sputnik 2” kosmoseraketi, mille suitsevast kapslist hüppab välja sõbralik segavereline koer, kelle kaelarihmale on kirjutatud Laika. Teades, et vanaema ei luba tal koera võtta, jääb murelik Otto Laikaga metsa. Tänu jäljekoerale leitakse Otto peagi üles. Poissi soojendanud Laika paneb aga võõraid kartes putku. Arstlikus kontrollis räägib Otto juhtunust ning tema üllatuseks selgub, et Laika nimi on kõigile teada. Järgmisel ...

Meie Päikesesüsteemi väikeplaneedile järjekorranumbriga 11 577, mille avastas 8. veebruaril 1994 Belgia Kuningliku Observatooriumi astronoom Eric W. Elst, andis Rahvusvahelise astronoomialiidu väikeplaneetide keskus nimeks Einasto. Koos teiste Eestiga seotud väikeplaneetidega tiirleb nüüd ümber Päikese ka Einasto, üheks tiiruks kulub 3,84 aastat ehk 1400 päeva. Filmi osad kannavad astroloogilist tähendust, mille aluseks on Gustav Holsti Sümfooniline süit “Planeedid” op 32.

Raivo Hein on edukas internetiärimees, harrastusastronoom, astrofotograaf ja rännumees. Ühtaegu nii idealist kui ka materialist. Tõenäoliselt on Raivo ka Eesti esimene kosmonaut, sest pilet sir Richard Bransoni korraldatavale kosmosereisile on tal taskus. Raivo usub teadusesse, inimese tervesse mõistusse ja inimkonna helgesse tulevikku. Ta usub, et 1000-aastane inimene on täna juba sündinud. Ta arutleb inimkonna tuleviku, elu ja universumi müsteeriumi teemil. Lisaks Raivole mõtisklevad tõe, selle otsingute ja olemasolu üle astrofüüsik Jaan Einasto, füüsik Peeter Saari, teadusfilosoof Enn Kasak, astronoom Laurits Leedjärv, pastor Gustav Piir jpt.

Mart Kuurme on elupõline füüsikaõpetaja. 2013. aasta 21. oktoobril saabub ta Põhja-Ghanas asuvasse Kongo külla, et õpetada vabatahtlikuna füüsikat ja astronoomiat kohalikele lastele. 3. novembril on Ghanas oodata päikesevarjutust. Mart teeb selleks hoolega ettevalmistusi: hilisõhtused tähistaeva vaatlused, füüsikatunnid kohalikus keskkoolis. Taustal kohalike inimeste elu, mida tihti saadab tants – tantsitakse lõikuspeol, tantsivad lesed, kes käima saanud sheavõitootmise, tantsitakse jalgpallivõistlustel ja ka matustel. Tantsitakse isegi kirikus. Mart lähebki kirikust otse päikesevarjutust vaatlema. Varjutus on alanud varem, kui Mart oodata oskas.

Mõne tuhande aasta eest kukkus Saaremaale suur raudmeteoriit, mis oli atmosfääris tükkideks lagunenud ja maapinnaga kokkupõrkel tekitasid tükid Kaali kraatrivälja. Erinevad meetodid annavad kraatrite vanuseks 7000 – 2400 aastat. Teadlased püüavad Kaali meteoriidikraatri saladust lahendada nii geoloogilisest, etnomütoloogilisest kui ka populistlik-hoiatavast küljest.

Helkivate ööpilvede ja osoonikihi uurimisest Teaduste Akadeemia Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituudis, koostööst nõukogude kosmonautide ja eesti teadlaste vahel. Kõnelevad AAI kosmiliste uuringute sektori juhataja Charles Villmann, vanemteadurid Uno Veismann, Olev Avaste, Kalju Eerme, lendur-kosmonaudid Vitali Sevastjanov ja Georgi Gretško, Tallinna Tähetorni juhataja Peep Kalv jpt.

Helkivate ööpilvede ja osoonikihi uurimisest Teaduste Akadeemia Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituudis, koostööst nõukogude kosmonautide ja eesti teadlaste vahel. Kõnelevad AAI kosmiliste uuringute sektori juhataja Charles Villmann, vanemteadurid Uno Veismann, Olev Avaste, Kalju Eerme, lendur-kosmonaudid Vitali Sevastjanov ja Georgi Gretško, Tallinna Tähetorni juhataja Peep Kalv jpt.

Millises olukorras on eesti astrofüüsikute atmosfääri saastamise ja kaitsega seotud uurimistööd? Vastust otsitakse Tõraveres asuvast Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituudist. Intervjuu annavad Gustav Naan, Charles Villmann, Väino Unt ja Uno Veismann (sünkroon). Käiakse Tõravere observatooriumi tähetornis, juhtimiskeskuses ja uurimisosakondades.

Leiutaja, tootmiskoondise Norma lukksepp Harry Hoyer, kes on loonud kolmkümmend originaalset tööpinki, täiustanud olemasolevaid seadmeid ja tehnoloogilisi protsesse ning kelle vaba aeg möödub Hiiu tähetornis.

Kristallide füüsika, kuuskede bioloogiline produktiivsus, Läänemere kaitse küsimused - kõigi nende probleemidega tegeleb Eesti Teaduste Akadeemia. Juttu tuleb füüsikainstituudi, zoloogia- ja botaanikainstituudi, termofüüsika inistituudi ja Tõravere observatooriumi tööst.