Otsingutulemused

Lauri Randla debüütfilm on komöödia ingeri-soome Tarkkinenide pere värvikast elust Eestis nõukaaja viimastel aastatel. Johannes sünnib eriskummalisse ingerisoome perre. Kui tema ema otsustab Soome tööle minna, jääb poiss Sillamäele vanavanemate kasvatada. Johannesel tuleb hakata üksinda elu tōsiasju avastama. Ta armub kōrvuni kooliõde Verasse, kakleb, riskib, saab karistada… ja taustal laguneb kurjuse impeerium, mida peeti igaveseks. Aga Leninid langevad, peale tungivad värvilised barbid ja reklaamid, taanduvad krokodill geenad ja tossavad moskvitšid… ja uksed läände lüüakse valla!

Film koostab galerii nii sellest, mis eesti hingesid murendab kui sellest, mis neid ühendab, koondades teravamad, ilusamad ning kõnekaimad meeleavalduste sõnavõtud visuaalseks esseeks.

Moskva režissööri Aljona Polunina dokumentaalfilm vaatleb Venemaa 2008. aasta presidendivalimisele eelnenud kirglikku aastat läbi poliitilise opositsiooni võitluse. Sündmused algavad 2007. aasta hakul, endised marurahvuslikud radikaalid (limonovlased) muutuvad Putini ja Medvedevi võimule vastanduva liikumisena arvestatavaks jõuks. Ühinenud opositsiooni Teine Venemaa katse võimule tõusta kukub aga läbi, presidendiks valitakse presidendiks Medvedev. Kaks peategelast, Anatoli ja Andrei, võiksid olla mässajate ja revolutsionääridena juba veterani staatuses. Nende kompromissitus võib neid viia kas barrikaadidele või kloostrisse, kuid mitte iialgi koostööle võimuga.

Pärast Eesti iseseisvumist 1991. aastal kõrvaldati enamus nõukogude võimu poolt püstitatud mälestusmärke. Pealinna keskel asetsev pronkssõdur jäi aga oma kohale. Rahvasuus Aljošaks nimetatud punaarmee mundris sõdurikuju püstitati 1947. aastal teises maailmasõjas hukkunud nõukogude sõjameeste mälestuseks. Eesti rahvuslaste jaoks sümboliseeris monument Nõukogude okupatsiooni. Paljudele vene keelt kõnelevatele inimestele oli pronkssõdur aga üks vähestest säilinud sümbolitest, mis ühendas neid Venemaa ja vene identiteediga. Arhiivikaadrid jutustavad monumendi ajalugu, aastatel 2005-2007 filmitu kirjeldab emotsioone, seiskukohti ja sündmusi, mis viisid pronkssõduri teisaldamiseni aprilliööl 2007 ning sellele järgnenud pronksiööd, massirahutusi ja rüüstamisi Tallinnas.

Ülevaatlik käsitlus Eesti lähiajaloost ja laulvast revolutsioonist. Kuigi filmis keskendutakse Eesti taasiseseisvumise protsessile aastatel 1987–91, vaadatakse tagasi ka Eesti okupeerimisele ja järgnenud aastakümnetele. Rohkelt on kasutatud arhiivikaadreid. Sõna saavad inimesed, kes ise sündmustes osalesid ja nende kulgu määrasid –poliitikud, laulupidude dirigendid, dissidendid ja tavalised kodanikud. Esile tõstetakse eestlaste laulupidude traditsiooni ja unikaalset kogemust end veretult vabaks laulda. Film on ingliskeelne ja toodetud rahvusvahelisele publikule.

Täispikk dokumentaalfilm „XX sajandi dokumentaalmüsteerium. Kristuse dilemma“ on pühendatud Esimeses Tšetšeenia sõjas langenutele. Arhiivikaadritel põhinev film on ülevaade 20. sajandist, selle sajandi suurtest ja väikestest inimestest, nii ohvritest kui ka timukatest. Poliitiliste sündmustele annab kõrvalseisva mõõtme põimitus piibellike motiividega.

Täispikk dokumentaalfilm „Hitler & Stalin 1939“ on Molotovi-Ribbentropi pakti 50ndal aastapäeval, 1989. aastal valminud montaažfilm, milles võrreldakse kaht Euroopa kõige verisemat diktaatorit. Tugeva poliitilise sõnumiga arhiivmaterjalidel põhinev film annab ajaloolise ülevaate Euroopa ärajagamisest kahe totalitaarse režiimi, Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel, riikide annekteerimisest, Teisest maailmasõjast.

Kammerlikus portreevisandis saadab kaamera heliloojat ja dirigenti Gustav Ernesaksa XX üldlaulupeo lõppkontserdi eel ja finaalis. Ernesaks ja tema abikaasa teevad ettevalmistusi kontserdile minekuks. Taustal kõlavad Ernesaksa koorilaulud.