Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (12)

Randvere Leonardo

2022 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Kerttu Soans

70-aastase Endel Saarepuu elu on täidetud kunstiga. Mida vanemaks kunstnik saab, seda lihtsamaks muutub ta elu ja kõnekamaks tema looming.

Endel Saarepuu on kunstnikuks sündinud. Ükski teine roll, mis elul on Endlile varuks olnud, pole lõplikult pidama jäänud. Maja, kuhu kunagi pidi elama tulema tema perekond, on nüüd koduks sadadele puuskulptuuridele, vitraažidele ja joonistustele. Mida vanemaks kunstnik saab, seda vabamaks ta muutub, seda lihtsamaks muutub ta elu ja kõnekamaks tema looming. Paberile visandatud kavand või tellija soov on vaid impulss, lõpliku tulemuse dikteerib materjal ja tööprotsess. Loodusnähtused räsivad puuskulptuure ja inimeste mõtted muudavad loodud vormide tähendust. Kõik, mis tekib, on mõne aja pärast juba midagi muud.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Taagepera

2019 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Peeter Simm

Rein Taagepera - inimene kahe maailma vahel.

Dokumentaalfilm Rein Taageperast on kvintessents suure mõtleja ja suure tegutseja eluteest ning elutööst. Filmis kõnelevad arhiiviürikud, aga ka tema kaasteelised nii Kalifornias kui Eestis. Ja muidugi Rein Taagepera ise.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Igitee

Originaalpealkiri soome keeles: Ikitie

2017 | Mängufilmid, Täispikk mängufilm | Režissöör: Antti-Jussi Annila

Eesti-Soome-Rootsi ühistööna valminud Antti-Jussi Annila mängufilm ajaloo hämarusse suikunud peatükist – Soome ameeriklaste saatusest nõukogude režiimi all.

1930. aastate suure depressiooni aegu kutsub Stalin kogu maailma töölisi üles ehitama uut sotsialistlikku ühiskonda. Kutsele vastab üle 10 000 Skandinaavia päritolu ameeriklase, nende hulgas ka pereisa Jussi Ketola. Kapitalismis pettununa on Jussi Ameerikast töölt tagasi kodumaale Soome naasnud ajal, mil riigis tõstab pead paremäärmuslik liikumine. Ühel saatuslikul suveööl tullakse Jussile tema tallu järele, et ta metsas hukata. Haavatuna õnnestub tal jälitajate käest põgeneda ja ületada Nõukogude Liidu piir. Venemaal tabavad meest aga uued katsumused. NKVD suunab ta salakuulajana ameeriklaste asutatud sotsialistlike tööliste paradiisi kujutavasse ideaalkolhoosi Hopea. Olles võõrastele oma ja omadele võõras peab Jussi vastu seisma kurjuse ülemvõimule. Lahutatud ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Arvo Pärt - Isegi kui ma kõik kaotan

2015 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm, Muusikadokumentaal | Režissöör: Dorian Supin

Intiimne ja tundlik portreefilm helilooja Arvo Pärdist, mis avab maestro elufilosoofiat, loometausta ning näitab lihtsaid hetki pere ja lähedastega.

Režissöör Dorian Supini film on intiimne ja tundlik portreefilm helilooja Arvo Pärdist, mis avab maestro elufilosoofiat, loometausta ning näitab lihtsaid hetki pere ja lähedastega. „Isegi kui ma kõik kaotan…,“ on Arvo Pärt oma töövihikusse kirjutanud. Meie õnneks on Arvo Pärt palju aastaid päevikut pidanud. Seda päevikut nimetab ta töövihikuteks. Nendesse vihikutesse on ta kõrvuti tööga muusikaliste tekstide kallal kümnete aastate vältel üles kirjutanud oma mõtisklusi, kurvastusi, rõõme, leide, avastusi, muresid, üleelamisi – kõike seda, mida võib nimetada kunstniku siseeluks. Meie filmis tõlgitseb Arvo Pärt koos Immo Mihkelsoniga neid vihikumärkmeid lahti. See on kütkestav ja huvitav tegevus. Igast märkmest saab ajend mõtisklusteks, ...
- Osta film
- Osta film
- Osta
Peida sünopsis Ava sünopsis
Sokurovi hääl

Filmi originaalpealkiri soome keeles: Sokurovin ääni

2014 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Leena Kilpeläinen

Vene filmirežissööri ja kaasaegse kinoklassiku Aleksandr Sokurovi elu ja looming.

Portreefilm vene filmirežisöörist Aleksandr Sokurovist avab võimaluse tutvuda silmapaistva humanistiga. Rahvusvaheliselt tunnustatud 63-aastane filmilooja vaatab tagasi oma elule ja loomingule ning arutleb inimeseks olemise keerdkäikude ja kunsti tähenduse üle laiemalt. Venemaal kinoinstituudis õppinud soome režissöör Leena Kilpeläinen tegi Sokuroviga kuus intervjuud Peterburis, mille toimumiskohad valis Sokurov ise. Vene filmilooja mõtisklused vahelduvad katkenditega tema loomingust. Poeetiline kokkuvõte Sokurovi senisest elutööst ja vaimsest teekonnast. Valminud Eesti-Soome-Saksa koostööna.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Minek

1990 | Animafilmid, Joonisfilm | Režissöör: Avo Paistik

Film kõigi elusolendite võrdsest õigusest elule.

Inimene kukub ülisuurde veereservuaari ning upub. Enne surma näeb ta visiooni enda minevikust, sellest, kuidas ta uputas hiire. Film on rajatud mõttele kõigi elusolendite võrdsusest ja julmuse tagasimõjust inimesele.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Balti tee

Eesti Kroonika nr 18 (1438), september 1989

1989 | Filmikroonikad, Filmikroonika 1940 II pool-1991 | Režissöör: Ants Vill

Temaatiline ringvaade Balti ketist 23. augustil 1989 Molotov-Ribbentropi pakti 50. aastapäeval.
Ajutised inimesed

1980 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Olav Neuland

Vormsi saare minevik, olevik ja tulevik.

Vormsi saare minevik, olevik ja tulevik. Räägivad saare põliselanikud Maria Murman, Evi-Lisette Berggren, Vormsi kooli direktor Olev Piirsalu, sovhoosi endine direktor Evald Priinits, praegune direktor Artur Nitov, partorg Peeter Tansari, metsamajandi töötaja Leili Sooniste, põllumajandusminister Harald Männik ja teised.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Paul Keres in memoriam

Ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 12 (1097), juuni 1975

1975 | Filmikroonikad, Filmikroonika 1940 II pool-1991 | Režissöör: Semjon Školnikov

Paul Kerese leinaaktus Estonia kontserdisaalis ja matusetalitus Tallinna Metsakalmistul.
Viimane turbiin

1973 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Ülo Tambek

Eesti NSV elektrifitseerimisest ja vabariigi elektrijaamade rollist NSV Liidu loodeosa energiasüsteemis.

Dokumentaalfilm Eesti NSV elektritootmise arengust. Kaks kaasaegset energiahiiglast Narvas, Balti Soojuselektrijaam ja Eesti Elektrijaam varustavad elektriga mitte üksnes Eestit, vaid on kujunenud üheks tähtsaimaks NSV Liidu loodeosa energiatootjaks. Ent kõik see algas Leevakult. Tagasivaatelised arhiivikaadrid Leevaku hüdroelektrijaama taastamisest 1947, Võrumaa komsomoli entusiastlikust löökehitusest, samuti Tudu hüdroelektrijaama avamisest, mis tõid sõjajärgseil aastail valgust ümbruskonna asulatesse. Püssi elektrijaam aga lülitatakse välja. Väikeste jaamade sulgemine tähistab ühe etapi lõppu Eesti elektritootmise ajaloos ja uute võimsamate jõujaamade ajastut.
Peida sünopsis Ava sünopsis

«
Eelmine
1
2
Järgmine
»