Otsingutulemused

Kadriorgu läbi kolme sajandi kujutavatest piltidest ehitatud fragmentaarium toetub neljale Peeter I aegsele barokkahjule, mis on üle elanud kõik aegade jooksul lossis toimunud muudatused ja ümberehitused. Ahjukahlite sinimaalingute motiivid ühendavad mõtteliselt joonistusi ja maale, postkaarte ja fotosid, filme ja teatrietendusi, telesaateid ja muusikavideoid. Möödunud aegade pilte seovad 2008. aasta talvel ja kevadel filmitud kaadrid.

1632. aastal asutas Rootsi kuningas Gustav II Adolf Tartus ülikooli Academia Dorpatensis. Tänane Universitas Tartuensis on üks Põhja- ja Ida-Euroopa vanemaid ülikoole. Tartu ülikool on seisnud erinevate kultuuride piiril, Ida ja Lääne vahel, see on hariduskants, millest 1919. aastal sai eestlaste rahvuslik ülikool. Film annab ülevaate Tartu ülikooli sünni- ja eluloost, ajaloost ning tänapäevast, toetudes kuuele sümboolsele sambale: Universitas, Professores, Gloria, Historia, Genius loci ja Traditio. Kasutatud on rohkelt haruldast arhiivimaterjali. Ülikooli tänapäev on jäädvustatud 2007. aasta kevadel.

Riigimees ja diplomaat Friedrich Karl Akel, elukutselt silmaarst, oli Eesti Vabariigi riigivanem, kolme valitsuse välisminister, saadik Soomes, Roostis, Taanis ja Saksamaal. Ta arreteeriti 1940.aasta sügisel ja mõsiteti surma järgmise aasta suvel. Kaua aega ei teatud tema saatusest usaldust väärivat tõde. Oma isast ja perekonna saatusest kõnelevad Fr. Akeli tütred Lia von Sydow Stockholmis, Asta Treude Tallinnas ning tütretütar Lii Heribertson. Akeli saatuslooga põimub Rootsi Kuningriigi ja Eesti Vabariigi lugu, mida kroonib Carl XVI Gustavi ja kuninganna Silvia visiit 1992. aasta kevadel.