Otsingutulemused

Eesti rahvuskangelase ja spordiajaloo suurkuju Kristjan Palusalu (Trossmann, 1908 - 1987) eluloofilm. Palusalu elukäik on lugu maapoisist, kes teeb endast Euroopa kangeima maadleja ja võidab 1936. aastal Berliini olümpiamängudel kaks kuldmedalit. Lähedaste, sõprade ja kolleegide meenutused, arhiivikaadrid, raadioreportaažid ning lavastatud episoodid taasloovad Maailma-Kristjani elu- ja sporditee.

Dokumentaalne jutustus aadlisoost poolatari Maria Kruszewska ja Viljandimaa talupoja, Eesti vägede ülemjuhatajaks tõusnud Johan Laidoneri armastusest, elust ja saatusest. Eluloofilmis on kasutatud rohkesti dokumentaalseid filmi- ja fotomaterjale.

Riigimees ja diplomaat Friedrich Karl Akel, elukutselt silmaarst, oli Eesti Vabariigi riigivanem, kolme valitsuse välisminister, saadik Soomes, Roostis, Taanis ja Saksamaal. Ta arreteeriti 1940.aasta sügisel ja mõsiteti surma järgmise aasta suvel. Kaua aega ei teatud tema saatusest usaldust väärivat tõde. Oma isast ja perekonna saatusest kõnelevad Fr. Akeli tütred Lia von Sydow Stockholmis, Asta Treude Tallinnas ning tütretütar Lii Heribertson. Akeli saatuslooga põimub Rootsi Kuningriigi ja Eesti Vabariigi lugu, mida kroonib Carl XVI Gustavi ja kuninganna Silvia visiit 1992. aasta kevadel.

Eestlane Heino Lipp oli Teise maailmasõja järgseil aastail Euroopa parim kuulitõukaja ja selle ala Euroopa rekordiomanik. Ta oli 1940ndate lõpus maailma parim kümnevõistleja, ent Londoni olümpiamängudel võitis kuldmedali ühendriiklane Robert Mathias. 12-kordne Nõukogude Liidu ja 21-kordne Eesti meister Heino Lipp ei pääsenud ühelegi väljaspool N Liitu peetud võistlusele. Miks? Vastuseid küsimustele jagab Heino Lipp ise, tema kaaslased ning omaaegsed ametiisikud.

Film kõneleb meie sinimustvalge ajaloost sajandi tormituultes. 1884. aasta juunis Otepääl Eesti Üliõpilaste Seltsi lippu õnnistades ütles Valga kirikuõpetaja Rudolf Kallas: "Millal me hoiame lippu käes ja kõrgel? Eks siis, kui me tõotuse täidame. Seda aidaku meeles pidada lipu sinine taevavärv. Nagu must süsi annab heledat tuld, nõnda musta kuue ja musta mulla all kandkem taevalise armastuse tuld südames - sellest saame valgust eluteele ja elutööle. " Eesti rahvuslipu ajaloost räägivad Vabadussõja veteran Paul Porre, talupidaja Kusta Veskila, ehitusinsener Tõnis Jõgiaas, teadur Georg-Ilmar Madisson, veterinaar Paul Tagel, ajaloolane Artur Taska ja kirjanik Jaan Kross.

Läbilõige Eesti laulupidude ajaloost. Igal rahval on oma traditsioonid, mis harva ulatuvad kogu rahvast ühendava ühisloominguni. Laul on olnud eestlaste rahvusliku eneseteostuse väljendajaks, sest sajandeid on Läänemere äärsel maalapikesel keelanud ja käskinud võõras võim. Maailma suurim ühendkoor ainult miljonilisel rahval on läbi aegade kandnud eestlaste vabadusiha. Me laulame, järelikult oleme veel olemas. Käsikiri Ivar Trikkel, režissöör Vallo Kepp, toimetaja Heli Tiks.

Film on Eesti meestest sõdades. Minevikumälestusi pajatavad Theodor Andersson, Aldur Saar, Aleksander Vutt, Oskar Uluots, Vambola Tammiksaar, Johannes Tammiksaar, August Helistvee, Harry Rent, Raul Kuutma jt. Filmis on kasutatud palju kroonikakaadreid ning vanu fotosid.

1988. aasta toovad eestlased olümpiamängudelt kaasa enneolematu medalisaagi. Kes ei mäletaks Erika Salumäe, vendade Tõnistete, Jüri Tamme või Tiit Soku medaleid Soulist? Või Allar Levandi pronksi Calgary talimängudelt? Eesti olustik on küps rahvusliku olümpiakomitee taastamiseks. Jaanuaris 1989 saab see teoks. Nüüd on sobiv aeg filmis tagasi vaadata, kuidas kõik algab. Emotsionaalsel laineharjal surfates jälgitakse, kuidas kasvab Georg Lurichi aegadest alates eestlase spordihuvi. Kuidas jõuab väärikas Argentina karikas Eestisse. Kuidas kantakse õlgadel olümpiasangar Kristjan Palusalu. Kuidas kogutakse ka läbi raudse eesriide Maarjamaale olümpiamedaleid.

"Laulvaks revolutsiooniks" kutsuma hakatud sündmusterida kulmineerub 11. septembril 1988 üritusega Eestimaa laul, millest võtab osa veerand miljonit inimest ja kus avalikult nõutakse Eesti iseseisvuse taastamist. Rahvarinde, karskusühingu, Eesti Raadio ja Kodamu korraldatud suurüritusel peavad kõnesid rahva juhid ja erinevate liikumiste eestvedajad, näitlejad loevad eesti luulet, isamaalisi laule laulavad ansamblid ja koorid, kõike saadab rahva tuline kaasaelamine ja poolehoid.

Kroonikakaadritele rajatud film Eesti Televisiooni ajaloost alates esimestest saadetest juulis 1955 kuni 1985.aasta argipäevategemisteni. Rein Karemäe, Valdo Pant, Mati Talvik, Ruth Peramets, Enn Anupõld, Tiina Mägi jt, Tegijad ja tehnika. Vilksamisi ka uus teletorn ning valmiv uus telemaja. Filmi läbivaks teemaks on 1955. aastal püstitatud 192-meetrise telemasti lammutamine.