Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (13)

Sõda ja puuhobune

Filmi originaalpealkiri ukraina keeles: Казка про Коника

2021 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Ulyana Osovska, Denis Strashnyi, Rodion Shub

Olles lubanud nii Jumalale kui ka endale saavutada iga päev midagi positiivset, tegutseb munk Anatoli järjekindlalt täiuslikuma maailma loomisel.

Anatoli Ljutjuk on omal moel Tallinna vanalinna legend ‒ Lääne-Ukrainast pärit mees, kes on Laboratooriumi tänavale rajanud ainulaadse maailma, mille põhituuma moodustab ukraina kultuurikeskus ja kirik. Seal tegeletakse kalligraafiaga, valmistatakse keskaegsel viisil paberit, Anatoli nikerdab oma töökojas traditsioonilisi puidust mänguasju ja valmistab vanade kloostrite vaimus raamatuid. Ligi veerand sajandit tagasi antud mungavande järgi on ta tõotanud luua iga päev midagi head. Tema igapäevasele pühendumisele esitab väljakutse Ukrainas lahvatanud sõda, mida Anatoli ei suuda passiivselt kõrvalt vaadata. Ta organiseerib Eestis humanitaarabi ja annetuste kogumise ning sõidab otse rindejoonele. Seal, omalaadses põrgu eeskojas, asub Anatoli kirja panema imelugusid, kuidas nii inimesed kui ka loomad on ...
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Gurt vös - külapalvus

2019 | Dokumentaalfilmid, Antropoloogiafilm | Režissöör: Liivo Niglas

Etnograafiline film Baškortostani udmurtide traditsioonilistest ohverdusriitusest külade rühma tasandil.

17.-18. sajandil pagesid udmurdid ristiusustamise ja sotsiaalse surve eest ning liikusid massiliselt Kaama jõest itta. Nad leidsid pelgupaiga baškiiride seas, kes olid islamiusulised ega keelanud neil elada esiisade tavade järgi. Nõukogude usuvastased kampaaniad ei suutnud udmurtide usutraditsioone välja juurida, kuigi paljudes külades peatati mõneks ajaks avalike palvuste pidamine. Täna toimub Kaama-taguste udmurtide juures udmurdi traditsioonilise usu taassünd, palvusi viiakse läbi peaaegu kõigis külades. Nende peamine eesmärk on tagada jumalate soosing, palvetada inimeste ja koduloomade tervise, viljasaagi, kogu maailma rahu jms eest. Baškortostani Vabariigi Tatõshlõ rajoonis, kus udmurdid elavad 19 lähestikku asuvas külas, on välja kujunenud mitmeastmeline palvuste tsükkel. Gurt vös ehk ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Surmatants

2019 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Vaiko Edur

Portreefilm antropoloogist ja kunstikollektsionäärist Paul Firnhaberist, kes on oma hingerahu leidnud Eesti väikelinnas Viljandis.

Ilmalikus kultuuris kipub surm olema tabuteema ja sellest rääkimist välditakse. Olenemata, et surm on üks elu osa, on inimestel tekkinud sellega seoses liigsed hirmud. Ameerikast Eestisse kolinud kultuuriloolane ja antropoloog Paul Firnhaber arvab, et üheks põhjuseks võib olla teadmatus - me ei tea lõpuni, mis surm on. Erinevate maade matmisrituaalne ja surmakultuuri uurinud teadlane arutleb oma Viljandi kodugaleriis surmahirmu üle ning valgustab meid, millest on surma kujutamine kujutavas kunstis välja kasvanud, milline on inimkonna pärand ühiskonnale üldisemalt ning mis teda köidab väikeses Viljandis, kuhu ta on tulnud oma vanaduspõlve veetma.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Tol mör vös - talvine ühispalvus

2019 | Dokumentaalfilmid, Antropoloogiafilm | Režissöör: Liivo Niglas

Etnograafiline film Baškortostani udmurtide traditsioonilistest ohverdusriitusest külade rühma tasandil.

17.-18. sajandil pagesid udmurdid ristiusustamise ja sotsiaalse surve eest ning liikusid massiliselt Kaama jõest itta. Nad leidsid pelgupaiga baškiiride seas, kes olid islamiusulised ega keelanud neil elada esiisade tavade järgi. Nõukogude usuvastased kampaaniad ei suutnud udmurtide usutraditsioone välja juurida, kuigi paljudes külades peatati mõneks ajaks avalike palvuste pidamine. Täna toimub Kaama-taguste udmurtide juures udmurdi traditsioonilise usu taassünd, palvusi viiakse läbi peaaegu kõigis külades. Nende peamine eesmärk on tagada jumalate soosing, palvetada inimeste ja koduloomade tervise, viljasaagi, kogu maailma rahu jms eest. Baškortostanis Tatõšlõ rajoonis, kus on 19 udmurtide küla, on arenenud välja mitmetasandiline palvetsükkel. Talvine kombestik on suvisest vähem säilinud. Jugi jõe ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Suvisted Tammealusel

2015 | Dokumentaalfilmid, Loodusfilm, Antropoloogiafilm | Režissöör: Rein Maran

Rein Maran on jäädvustanud Virumaal Tammealusel põliseid hiietavasid ja rahvakalendri kombestikku, milles väljendub eestlastele omane loodusearmastus.

Igal aastal koguneb kohalik rahvas koos külalistega Virumaale Samma külla Tammealuse hiie juurde suve algust tähistama. Mälestused kannavad meieni teadmise suvistepühadest kui maarahvale olulisest ja rõõmsast kevadpühast, mida on Eestimaal läbi aegade tähistatud, et tervitada saabuvat suve. Suvistepühade ehk suvistete juurde kuulus palju traditsioonilisi tegevusi - kodu ja selle ümbruse korrastamine, kaskedega kaunistamine, saunas käimine. Pidu ise toimus lähima hiiepaiga juures, kuhu oli püstitatud kiik ja lõkkease. Siia tuldi kogu perega. Lauldi, tantsiti, kiiguti, mängiti, söödi ja toimetati mitmesuguseid rituaale. Midagi sellest on jõudnud ka tänapäeva. Osakese sellest toob film vaatajateni.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Laulupidu Marimaal

BFM filmiosakond: magistritöö

2008 | Tudengifilmid, Dokumentaalfilm | Režissöör: Aleksei Aleksejev

Filmiüliõpilase Aleksei Aleksejevi (režissöör, operaator) magistritöö - dokumentaalfilm räägib Mari Eli laulupeost 2004 suvel, tutvustab rahvakunstimeistreid ja Mari muuseume.

Mari Eli laulupidu toimub mäemaride juures Siuhhini külas. Mari laulupidu on inspireeritud Eesti laulupidude tavast, isegi laulupeotuli tuuakse Eestist. Laulupeost on saanud suurejooneline kultuuriüritus ja see ajendab inimesi looma uusi laulukoore, rahvamuusikaansambleid ja rahvatantsurühmi. Mari laulupidu ühendab kõiki marilasi nii kodumaalt kui ka välismaalt. Külastatakse Kirjandus- ja Kunstimuuseumi, kus talletatakse maride rahvarõivaid ja õpetatakse kuduma vöösid ja tikkima rahvuslike mustreid. Käiakse külas kandlemeistril Robert Kašutinil. Tutvustatakse Mari Vabaõhumuuseumi, maride hooneid, tööriistu ja keraamikat.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Vihma tegemine

2007 | Dokumentaalfilmid, Antropoloogiafilm | Režissöör: Liivo Niglas, Frode Storaas

Liivo Niglase dokumentaalfilm Mosambiigis elava Tširara hõimuliidu vihmarituaalist.

Vumba mäed Mosambiigi keskosas, Zimbabwe piiri lähedal on mambo (pealik) Chirara kuningriik. Mambo positsiooni juhina tunnustab ka valitsus. Chiara kuningriigi kõige põhjapoolsemas kohas elab šamaan Mbuya Gondo, üle seitsmekümneaastane naine, kes peab tihti tseremooniaid tuntud kaljujooniste kohas. Pealik Chirara ei ole vana naise tegevusega rahul. Tema arvates tegutseb Mbuya Gondo liiga isesesisvalt ja nõuab tseremooniate eest liiga palju raha. Jälgitakse kahte rivaalitsevat autoriteeti ja väikese kogukonna suhteid iga-aastase vihmakutsumise tseremoonia ajal. Esiplaanil on rituaalid, mis segunevad ratsionaalsuse, imporditud ja kohalike usunditega.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Toorumi pojad

Hantide karupeied

1989 | Dokumentaalfilmid, Antropoloogiafilm | Režissöör: Lennart Meri

Lennart Meri dokumentaalfilm toob vaatajani iidse hantide karupeierituaali, mis on jäädvustatud Lääne-Siberis Handi-Mansimaal Obi lisajõe Agani kaldal.

Iidne hantide karupeierituaal, vanusega pea 3000 aastat, on jäädvustatud Lääne-Siberis Handi-Mansimaal Obi lisajõe Agani kaldal Tõltšinite suvelaagris 1985. aasta septembris ja 1988. aasta augustis. Hantide mütoloogia kohaselt on karu nende hõimu esiisa ja ülijumala Toremi poeg. Karu tapmist võrdsustavad kütid esiisa tapmisega ja selle veretöö lunastamiseks korraldataksegi laulude ja tantsudega pidulikud peied, mis kestavad päikesetõusust loojanguni neli-viis päeva järjest. Karupeiedel osales vanade laulude mäletajaid, kes saabusid rituaali ajaks kohale sadade kilomeetrite kauguselt.
- Vaata
- Osta
Peida sünopsis Ava sünopsis
Kihnu naine

1974 | Dokumentaalfilmid, Antropoloogiafilm | Režissöör: Mark Soosaar

Mark Soosaare film Kihnu saarest ja tema inimestest.

Kihnu on väike saar Riia lahes. Põllulapid, männitukad, kadakased karjamaad - kuusteist ruutkilomeetrit, elanikkke 700-800. See on ainus paik Eestis, kus naised käivad ringi rahvariietes ja kõlavad rahvalaulud. Peredes kasvab palju lapsi ja nagu kihnlased ütlevad - armastuseta sellel tuulisel ja vaesel maalapil elada ei saa. Elu sunnib neid naisi paadiga merele minema, kõikvõimalikke töid tegema - alati saatjaks laul ja armastus ilu vastu.
- Vaata
Peida sünopsis Ava sünopsis
Vaarao sõjavägi

1974 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Mark Soosaar

Hülgeküttimise traditsioonid Kihnu saarel ja varakevadised jahiretked, hüljeste kaitsmisest Läänemeres rahvusvaheline koostööna ja väikese hülgepoja sirgumine ühes Kihnu peres.

Paljude rahvaste folklooris on legend, kus räägitakse, et hülged pole loomad, vaid inimesed. See olevat vaarao sõjavägi, kes uppus Punases meres ja on sealt laia ilma rännanud. Läänemerel on hülgeid kütitud aegade härmarusest saati. Filmis on Kihnu meeste hülgejaht Riia lahe jääväljadel, mis on muutunud üsna harukordseks. Sajandite jooksul üha täiustatud jahipidamisviiside ees on hülged peaaegu kaitsetud, kasvab merereostus. Hüljeste kaitsmisest ei piisa vaid ühe riigi jõupingutustest, on vaja rahvusvahelist koostööd. Autor Mark Soosaar.
- Vaata
Peida sünopsis Ava sünopsis

«
Eelmine
1
2
Järgmine
»