Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (28)

Heinz Valk

2014 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Kristjan Svirgsden

Kristjan Svirgsdeni portreefilm kunstnikust ja ühiskonnategelasest Heinz Valgust.

Heinz Valk on laulva revolutsiooni trubaduur, kunstnik ja ühiskonnategelane, kes on läinud ajalukku oma kuulsa lööklausega “Ükskord me võidame niikuinii!” Lugu Rahvarinde asutajaliikmest ja teravmeelsest portreekarikaturistist, aateid hindavast ja tarbimismentaliteeti põlgavast iseseisvast mõtlejast, kelle puhul kehtib ajaloost tuntud klišee „iga revolutsioon sööb kord oma lapsed". Peategelase sõnul on see ühe vanema mehe argise elu ja mõtete jäädvustus, samas kasvab filmist välja üldistus loomeinimestest, kes pärast poliitikasse minekut ja sealt taandumist ei ole enam kunstnike jaoks kunstnikud ja poliitikute jaoks poliitikud.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Mees metsast ja mere äärest. Skulptor Jüri Ojaver

2009 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Peeter Brambat

Portree kunstnik Jüri Ojaverist, kelle loomevaldkonnaks on kolmemõõtmelise kunsti kõrval ka video- ja tegevuskunst.

Mis mees see on, kes on läbi ja lõhki kunstnik, kes üllatab iga kord, kui ta millegagi lagedale tuleb, kelle tööd on rõõmsad ja humoorikad, ent kes oskab ka peene irooniaga kraapida kodanike ilu-, au- ja õiglustundel? Et tal on rahvusvahelist haaret, selgus Veneetsia biennaalil - gondoljeerid muutsid oma tavateekonda, et sõita läbi Jüri skulptuuri alt, mis väljakutsuvalt mitmemõtteliselt sirutus üle paljunäinud linna kanali. Sõprade hinnangul on Jüri veidi lapsemeelne, musta huumorit armastav parandamatu optimist.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Aljoša

2008 | Dokumentaalfilmid, Probleemfilm | Režissöör: Meelis Muhu

Meelis Muhu film dokumenteerib Tallinna südalinnas asunud nõukogude mälestusmärgi, pronkssõdur Aljoša saagat, mis tipnes pärast kuju teisaldamist 2007. aasta aprillis pronksiööga – massiliste tänavarahutuste ja rüüstamistega.

Pärast Eesti iseseisvumist 1991. aastal kõrvaldati enamus nõukogude võimu poolt püstitatud mälestusmärke. Pealinna keskel asetsev pronkssõdur jäi aga oma kohale. Rahvasuus Aljošaks nimetatud punaarmee mundris sõdurikuju püstitati 1947. aastal teises maailmasõjas hukkunud nõukogude sõjameeste mälestuseks. Eesti rahvuslaste jaoks sümboliseeris monument Nõukogude okupatsiooni. Paljudele vene keelt kõnelevatele inimestele oli pronkssõdur aga üks vähestest säilinud sümbolitest, mis ühendas neid Venemaa ja vene identiteediga. Arhiivikaadrid jutustavad monumendi ajalugu, aastatel 2005-2007 filmitu kirjeldab emotsioone, seiskukohti ja sündmusi, mis viisid pronkssõduri teisaldamiseni aprilliööl 2007 ning sellele järgnenud pronksiööd, massirahutusi ja rüüstamisi Tallinnas.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Monument

2008 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Tõnu Virve

Eesti monumentide saatus muutuvas ajas.

Ekraanil on monumendid ja kunstimälestised, mille saatus on olnud lähedalt seotud Eesti Vabariigi ajalooga. Sõna saavad eesti skulptorid, endised meelsusvangid, ühiskonna- ja kunstiteadlased. Miks me vajame oma monumente? Kuidas on suhtutud monumentidesse ja kunstimälestistesse Eestis ajaloo tõmbetuultes? Mälestusmärgid võivad olla ideoloogia ohvrid. Ainuüksi 20. sajandil on Eesti üle elanud mitu riigivõimu, mis ajaloo areenilt lahkudes on võtnud kaasa ka oma monumendid. Ajal, mil stabiilse arenguga riikides on suhtutud monumentidesse kui kunsti- ja ajaloomälestistesse, on paljude sõjamälestiste saatus Ida-Euroopas muutunud aktuaalseks.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Pronksiöö: Vene mäss Tallinnas

2007 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Urmas Eero Liiv

Dokumentaalfilm kahest vägivaldsest ööst Tallinna kesklinnas 2007. aasta aprillis pärast nõukogude sõjaväemonumendi teisaldamist Tõnismäel.

Eestlaste jaoks oli pronkssõduri monument Tallinnas Tõnismäel pool sajandit kestnud okupatsiooni sümboliks, kuid venekeelsele elanikkonnale tähistas see võitu fašismi üle. 2007. aasta aprillis otsustas Eesti vabariigi valitsus peaminister Andrus Ansipiga eesotsas teisaldada pingeallikaks muutunud pronksmehe kuju Tallinna kesklinnast sõjaväekalmistule. Selle tagajärjel vallandus pealinnas vägivaldne kaos. Kanal 2 dokumentaalfilmis antakse ülevaade viimase kahe aasta jooksul pronkssõduriga seotud sündmustest ja taaselustatakse ajalukku minevad purustavad pronksööd neis osalenud inimeste kommentaaride abiga.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Tervitusi Nõukogude Eestist!

2007 | Dokumentaalfilmid, Probleemfilm | Režissöör: Urmas Eero Liiv

Urmas E. Liivi dokumentaalfilm eestlaste kohanemisest eluga Eesti NSVs ja toonaste kompromissitute teisitimõtlejate saatusest.

Dokumentaalfilm uurib kunagises idablokis ja ka Eestis leviva nõukanostalgia põhjusi. Optimistlikke filmikaadreid elust Eesti Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis kommenteerivad kunagised vabadusvõitlejad Lagle Parek, Tiit Madisson ja Tunne Kelam, analüüsides kriitiliselt nii tollaseid kui praeguseid ideoloogilisi klišeesid.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Mehed unustatud armeest

2006 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Kalle Käesel

Indrek Treufeldti ja Kalle Käeseli tõsielufilm eestlastest, kes valvasid Nürnbergi kohtuprotsessi ajal natsikurjategijaid

Lugu ühest eestlaste väeosast, mis tegutses kuni 1960ndate alguseni. Vahikompanii number 4221 valvas Nürnbergi kuulsate kohtuprotsesside ajal kõrgest seisusest sõjakurjategijaid. Eestlased, kes võitlesid relva-SSis bolševismi vastu ja istusid hiljem ameeriklaste käes sõjavangis, valvasid Nürnbergis tegelikult oma juhte. Keegi ei oska tänini päris ammendavalt selgitada, kuidas pääsesid eestlased Nürnbergi kohtumõistmisele nii lähedale. Avanevad selle kummalise olukorra ajaloolised tagamaad, mälestusi jagavad elusoleva vahikompanii sõdurid.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Neljakümnes sõda

2005 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Andres Sööt

Andres Söödi dokumentaalfilm Narva pataljonist, mille raudvaraks olid eesti mehed, kes 1942. aasta sügisel astusid vabatahtlikult Eesti Leegioni.

Andres Söödi film on pühendatud Eesti Relvagrenaderide Narva pataljonile, kuhu kuulunud sõdurid võitlesid Teises maailmasõjas Eesti iseseisvuse eest. Pataljoni raudvaraks olid need eesti mehed, kes 1942. aasta sügisel astusid vabatahtlikult Eesti Leegioni, et pärast eeskujulikku väljaõpet võidelda SS-diviisi Wiking koosseisus idarindel Nõukogude vägede vastu. Rasked kaotusterohked lahingud Ukrainas ja Sinimägedes tegid pataljonile nime. Et Eestis teistkordset nõukogude okupatsiooni ei suudetud ära hoida, polnud enam nende teha.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Paragrahv 58/4

1996 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Pinchas Schatz

Eestis tegutsenud juudiorganisatsiooni eestvedaja Pinchas Katzi saatusest. Filmi autor püüab koos emaga leida oma vanaisa jälgi Eestist ja Venemaalt.

Eestis elanud Pinchas Katzist kujunes 1930-ndail aastail üks siinseid tulisemaid iseseisva Palestiina juudi riigi loomise pooldajaid. 1941 mõisteti ta surma, süüdistatuna terrorismis ja hukati 16. novembril 1942 Venemaal. Katzi lugu uurivad tema tütar Margalith ja tütrepoeg Pinchas Schatz, külastades kunagist Eestimaa Kommunistliku Partei arhiivi Tallinnas, pagendusaasate kodu Malmõžis, vanglaid Pärnus ja Kirovis.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Veteranid Tõnismäel 9. mail

Eesti Kroonika nr 4 (1545), mai 1995

1995 | Filmikroonikad, Filmikroonika alates 1992 | Režissöör: Heikki Aasaru

Tõnismäel Pronkssõduri juures tähistatakse võidupüha - Suure Isamaasõja lõppemise päeva.

«
Eelmine
1
2
3
Järgmine
»