Otsingutulemused

Raulil ei ole siiani mobiiltelefoni, ta ei juhi autot ja ta keeldub igasugusest kiirustamisest. Ometi jõuab tunnustatud arhitekt Raul Vaiksoo alati minuti pealt nii tellijatega kohtuma, loenguid andma kui ka pöörastele väljasõitudele koos sõpradega. Raul usub, et jumaliku puudutuse osaliseks saab vaid tööd tehes ja kui inspiratsioon peale tuleb, töötab ta mitu ööpäeva järjest. Tema projekteeritud ehitisi leiab üle Eesti ja teda on tööde eest pärjatud nii Kultuurkapitali aastapreemia kui Eesti Vabariigi teenetemärgiga. Piip ühes, lemmikõlu teises käes, ei seisa karismaatiline mees aga alati taevasel pjedestaalil, vaid kõnnib sageli sõgeduse ja geniaalsuse piiril. Ta on kirglik ja pühendunud, samal ajal ...

Kooli lõpetamisest on möödas 25 aastat ja kolm klassivenda asutavad end vastumeelselt kokkutulekule. Mart, Toomas ja Andres on tavalised tublid ja toredad mehepojad, kelle elus on kõik pealtnäha korras, aga ometi on eredaimad unistused jäänud kas saavutamata või vajunud kaugele unustuse hõlma. Et ennast argirattast korraks välja tõmmata, otsustavad semud üritusele eelneval nädalavahetusel linna peale minna ja tunda end taas 18-aastastena. Ometi on maailm aastatega kõvasti muutunud. Pole midagi naljakamat keskealistest meestest, kes püüavad meeleheitlikult olla nooremad kui kere kannatab. Pole seega sugugi üllatav, et Tallinna ööelus toimub tol õhtul nii mõndagi piinlikku.

Portree kahest hiliskeskaeas fimimehest, Krsitjan Svirgsdenist ja Edvard Ojast, kes on olnud aastaid tuntud tegijad, aga nüüd jäänud konkuretnsist kõrvale. Hinnatud filmioperaatorid Kristjan ja Edvard on olnud kolleegid-konkurendid pea 40 aastat, nüüd lähevad nad teineteisele külla. Kohtuvad nad omavahel harva, aga kui kohtuvad, kisub aasimiseks ja tülikangutamiseks. Ometigi on meeste ärplemises ja tögamises vennalikku soojust.

Pinev sündmustik käivitub üksildases bensiinijaamas, kus on aset leidmas poerööv. Aga rööv ei lõpe raha krabamise ja ummisjalu põgenemisega, tegevust pingestavad ohtrad süžeepöörded. Lõpuks ei ole miski ega keegi enam selline, nagu alguses paistis.

Lugu üksikust ja jõhkrast kangelasest, peata ratsanikust. Ta on tavaline Grand Canyoni elanik nagu teisedki, kuid tal puudub pea. Kuna ta on teistest kanjonielanikest erinev, vaevab ratsanikku alaväärsuskompleks ning ta on kohutavalt vägivaldne. Mõne katsumuse järel õnnestub peata ratsanikul leida endale uus pea. Nimelt kleepub ta taevas särava kuu külge ning temast saab suure peaga kuunägu. Vaatamata oma uuele kuunäole ei muutu ta paremaks, vaid jääb üksikuks ja jõhkraks. "Peata ratsanik" on lugu indiviidi ja ühiskonna kompromissist.