Otsingutulemused

Rohkem kui 70 000 eestlast elab või töötab Soomes, samal ajal kui nende pere - vanemad, lapsed ja kodu on Eestis. Dokumentaalfilm räägib võõrsil elades uute oludega kohanemisest, oma juurte hoidmisest ja kaotamisest, igatsusest ja õnne otsimisest. Humoorikalt ja natuke nukralt jälgitakse erinevaid peresid Lapimaa lumistel väljadel, Vantaa korterites, ostukeskuse treppidel, ehitusplatsil, hotelli fuajees, ja lapselapsi kaugelt koju ootava Eestimaa vanaema elutoas.

Üks munk elab oma praegust ja olnud elu, põrkudes muudkui iha ja salgamise vahel. Tema elu kloostris ja hiljem linnas saadavad korduvad mustrid, kokkusattumused ja nende vältimatud tagajärjed. Ülevad helid ja sümbolite keel joonistavad välja munga tee, mida mööda ta koos oma kaaslastega astub ja vastuseid otsib.

Enn Lillemetsa autorifilm oma lähedasest sõbrast ja vaimsest õpetajast Betti Alverist. Lillemets avab eesti luule ühe säravama ja köitvama isiksuse isiklike mälestuste ja loomingu kaudu. Sellel filmiretkel on ta saatjateks näitleja Saara Nüganen, poeedid Viivi Luik, Eeva Park ja Mats Traat, taustaks Eesti loodus ja Tartu linn.

Marianne Kõrveri dokumentaalfilm räägib maalikunstnik Konrad Mägi (1878-1925) elust ja loomingust. Autori sõnul huvitas teda filmi loomisel ennekõike Mägi vastuoluline ja kohati seletamatu isiksus, mille eri tahud kanduvad üle ka tema loomingusse. Mägi metafüüsiliste otsingute kirglik ja ennasthävitav lugu ning teatav salapära, mis ümbritseb nii tema elu kui ka loomingut, annab vaatajale võimaluse suhestuda tema kunstiga väga personaalsel ja läbitunnetatud moel. Oma isiklikku suhet kunstniku loomingusse ning Mägi loomingu laiemaid tagamaid avavad Tiina Abel, Tõnu Õnnepalu, Eha Komissarov, Veiko Õunpuu, Jaan Toomik, Hasso Krull, Lauri Sommer, Marek Tamm, Jaan Elken ja Kristi Kongi.

Mees, kes viibib üksinduses oma steriilses kontoriruumis, katsub traditsiooni vahendusel hakkama saada oma eksistentsiga. Cante Alentejano traditsiooniline laul juhatab ta läbi üksluisetest sisutühjadest igapäevatöö ja kaasaegse ühiskonna kujunditest.

Viiendat kümnendit kõndiv Tõnu Kõrvits on helilooja, kes end kergesti ei ava. Kuigi ta on üks mängitumaid Eesti heliloojaid, eelistab Tõnu inimesena jääda alati pigem varju. Tema isikut ja muusikat kannab saladus, millest osasaamine on mõeldud neile, kes vaatavad sõnade taha, unustavad end kuulama ning lasevad Tõnu loodud helidel end kaasa viia müstilisele ja poeetilisele teekonnale, mille lõppedes on kõigis midagi muutunud. Film on oma nime saanud Tõnu samanimelisest kooritsüklist, mille aluseks on Emily Brontë pea gootilikult tume poeesia, mis kannab endas õrnu looduskujunditesse tõlgitud hingeseisundeid. Tõnu lummavalt jõulised "Lageda laulud", mis on olnud Amazoni edetabelis enimmüüdud klassikaplaat, on ühtlasi ...

Vana mustlase surm, tütarlaps raudteerööbastel, poja vaen isa vastu ja ratastooli jäänud tüdruk – neist kildudest kasvab vähehaaval tervik. Raudtee, rong ja Lev Tolstoi romaan “Anna Karenina” seovad ühte kolme perekonna ja mitme üksiku inimese, vanade sõprade ja võhivõõraste saatused. Mittemõistmise ja ütlematajätmiste tõttu vääralt tõlgendatud probleemidega silmitsi seisvatel inimestel tuleb läbida teekond, mis muudab neid sallivamaks ja mõistvamaks.

Kui sa oled 80-aastane, sellest tubli 50 aastat võtnud fotoaparaadiga üles katmata daame ja tahad ikka elus olla, mis siis muud, kui kasvõi kepi najal edasi pildistada - vana kooli fotoaparaadiga, daamidele kombud taskus ja mõttelised valged kindad käes.

Kari sõjas räsida saanud ja näljaseid rotte püüab mürsulehtrisse aheldatud ning surmavalt haavatud noorsõdurilt saada vastust küsimusele, kes on Lili Marleen. On see mälestuspilt esimesest armastusest või esimesest vahekorrast oma igapäevast leiba teeniva prostituudiga. Lili Marleen pole vaid kauge kangelanna laulust, igal sõdurpoisil on oma Lili, olgu see tema esimene kooliaegne armastus või pelgalt ettekujutelm. Ent alati, mis ka ei juhtuks, ootab ta oma sõdurit kasarmu ees laterna all.

Naine meenutab oma elu tähtsündmusi, aga võib-olla unistab neist. Kes on see naine, kelle kleit mäletab iluserutavat elu argiste köögiriistade taustal? Me ei näe naist kordagi tervenisti, kuigi liigume järjekindlalt piki ta keha või õieti mööda kleiti, sest keha ja kleit võivad olla üks. Aeg-ajalt ilmuvad erinevad putukad, kes justkui pilkaks naise süütuid unelmaid, justkui õgiks täitumatuid unistusi. Nad ennustavad kaduvikku ja surma: ei teagi, kas giljotiini või kööginoa abil?