Otsingutulemused

Põgusad kohtumised kirjanik Arvo Valtoni ja tema kaasteelistega erinevatel ajahetkedel on filmi läbiv teema. Jäädvustatud on Valtoni sünnipäevapidu Kirjanike Majas, tema Märjamaa kodu ja vestlusi Sirje Kiiniga. Valton selgitab oma elu põhimõtteid ja räägib kirjanikutööst. Tiina Vallikivi on kirjaniku abikaasana olnud toetav ja mõistev naine ning suure pere hea haldjas. Kirjutamine on Arvo Valtoni kirg ja vabadus.

40 aastat abielus olnud vanapaar on oma elusügiseks üksteisest lahku kasvanud. Naist on tee viinud Jumala ja kosmoseenergia lainetele, mees aga püsib teaduse raudses haardes. Maailmavaated on hakanud sõdima, peenmateeria ja jämemateeria igavene vastuolu on tunginud kahe inimese abiellu. Ometigi elavad Aime ja Anatol lähestikku ja on teineteisele vajalikud. Poeetiline lugu kosmilistest võngetest, lõhkikasvanud kapsastest ja armastuse võimalikkusest.

Mart Kuurme on elupõline füüsikaõpetaja. 2013. aasta 21. oktoobril saabub ta Põhja-Ghanas asuvasse Kongo külla, et õpetada vabatahtlikuna füüsikat ja astronoomiat kohalikele lastele. 3. novembril on Ghanas oodata päikesevarjutust. Mart teeb selleks hoolega ettevalmistusi: hilisõhtused tähistaeva vaatlused, füüsikatunnid kohalikus keskkoolis. Taustal kohalike inimeste elu, mida tihti saadab tants – tantsitakse lõikuspeol, tantsivad lesed, kes käima saanud sheavõitootmise, tantsitakse jalgpallivõistlustel ja ka matustel. Tantsitakse isegi kirikus. Mart lähebki kirikust otse päikesevarjutust vaatlema. Varjutus on alanud varem, kui Mart oodata oskas.

Külas elab Naabritüdruk, kes on nii Vanamehele kui Naabrimehele silma jäänud. Aias töötades märkab ta, et tema tegemisi jälgib unistavalt Naabrimees. Naabritüdrukust unistab kodus arvuti taga ka Vanamees. Mõlemad vanamehed järgnevad Naabritüdrukule turule. Samal ajal satuvad kodus lapselapsed pahandusse, kui nad avastavad arvutist Vanamehe pildikollektsiooni Naabritüdrukust ja saavad Vanaeide käest riielda. Viimase võimaluse Naabritüdruku südant võita saavad Naabrimees ja Vanamees suurel külasimmanil, kus vanameeste vahel läheb sõneluseks, millest kasvab välja suur külakaklus. Kui Vanamees toibub, siis kooserdab ta uimase ja purjus peaga kottpimedas enda arvates Naabritüdruku majja ning poeb talle voodisse. Hommikul ärgates avastab Vanamees aga, et on teinud suure vea ja ...

Vares Ada unistab abiellumisest. Ta usub, et tähtis on olla edevalt riides, kõik muu tuleb iseenesest – kirikuõpetaja paneb ju alati paari kõige uhkema kleidiga tüdruku ja nägusama poisi! Samal ajal jalutab linnas arhitekt Otto, kes otsib kohta uuele pilvelõhkujale. Ada märkab Ottot ja tunneb üle selja jooksvaid judinaid... Käepärastest vahenditest pruutkleit saab kiiresti valmis. Jahuga valgeks tehtud nägu ja ketšupiga joonistatud huuled mõjuvad lummavalt. Hallist varesest saab ekstravagantne vampnaine ning juba ta ongi Ottol käest kinni ja altari ees. Pulmatseremoonia läheb ladusalt, kuid siis saabub argipäev. Ada hakkab kahtlema, kas võõraste sulgedega ehtimine on ikka kõige õigem tee õnnele.

Kas raudteeromantikast on tänasesse on jäänud kõigest sõnapaar? On rong sõiduvahendina Eestis jagamas oma eelkäija, hobuse, väljasuremisele määratud saatust? Kohtume filmis mehega, kes ametilt raudteeohutuse spetsialist, kuid hingelt iluotsija. Sündinud ja kasvanud raudteelaste perekonnas, kaotanud traagilise rongiõnnetuse tagajärjel oma lähedase ja pagedes tänagi aeg-ajalt oma vanematelt päritud raudteeputkasse elu üle järele mõtlema, kehastab Ivo kõike seda, millest raudtee-romantikud eelneva pooleteist sajandi jooksul rääkinud on.

Pühendumus, armastus ja lein. Grigori tantsis oma naise Aimega koos aastakümneid. 2008. aasta detsembris Aime suri. Kui naise surmast oli möödas 40 päeva, asus 73-aastane Grigori nukku ehitama. Ehitas valmis elusuuruse nuku, pani sellele kadunud naise riided selga ja läks tantsima. Grigori ei suuda oma kurbust varjata ja leevendab seda tantsuga, partneriks elusuuruses nukk Alice.

19-aastane Martin Koppel teeb päeval põllul tööd ja üürgab traktorirooli taga Georg Otsa ja Elvis Presley laule. Martin tunneb tihti igatsust hoopis teistsuguse elu järele. Nii tunneb ka Martini töötu ema, kes istub päevad läbi endise kolhoosimaja tillukeses korteris ning vaatab koos koerake Elvisega seebikaid. Ja siis saab Martin telefonikõne tuttava-tuttavalt, kes kutsub poisi Pärnusse muusikaüritust juhtima. Millestki sellisest on ta alati unistanud! Kuid ürituseni jääva nelja päeva jooksul tuleb Martinil läbida tuhandetele eesti maanoortele tuttav takistusriba, mis koosneb lisaks töörügamisele külapoest, vines sõpradest, viinast, õllest ja suveõhtute meeletutest pidudest.

Filmi kangelasteks on vene kunstniku Ivan Šiškini kultusmaalilt “Hommik männimetsas” pärit kolm karupoega. Kaotanud kunstnikust ema, satuvad vennakesed Henry, Vincent ja August kõigi loojate unelmatelinna Pariisi. Kõik katsed kunstnikena elatist teenida karupoegadel ebaõnnestuvad. Nende impressionistlikud “soperdused” ei leia tunnustust. Maskeerituna tsirkuselõvideks, seiklevad karupojad tagasi Venemaale, et üles leida karuema pärandus.

Muinasjutuline lugu ööpimeduses tehases sündinud masin-jänese eneseotsingutest nii metsas kui linnakeskkonnas. Filmis on kasutatud joonistatud multiplikatsiooni, elavat näitlejat ning fotosid.