Otsingutulemused

Metsloomad on hädas. Aladel, kus on alati olnud mets, laiuvad nüüd uued elamurajoonid, lõputud magistraalid ja lagedad polügoonid. Inimtegevuse tagajärjel satuvad loomad üha sagedamini õnnetustesse. Vigastatud ja orvuks jäänud metsaelanikel on veel lootust, sest vabatahtlikud Metsloomaühingust võtavad nad oma hoole alla, ravivad terveks ning lasevad tagasi loodusesse.

Põder on olnud läbi aegade meie olulisim jahiloom. Kuidas on jahimeeste ja põtrade käekäik paralleelselt kulgenud? Vanasti oli jaht inimese eksistentsiks paratamatu, nii saadi toitu ja kehakatet. Miks aga nüüd, 21. sajandil ikka veel jahti peetakse? Kuidas ja miks kõigub põdra arvukus? Kuidas põtru jälgitakse? Nendele küsimustele vastavad eesti jahindusspetsialistid.

Põder on üks Eestimaa metsade suuremaid ja uhkemaid loomi, kes on siin elanud juba üksteist tuhat aastat. Inimese harv kohtumine loomaga vilksamisi läbi autoakna ei kõnele aga midagi põdra tegelikust elust, tema rahulikust ja suursugusest olekust oma loomulikus keskkonnas. Filmiretk kulgeb põdra kuningriigis, kus elu kulgeb ruttamata, aegade poolt seatud rütmis. Vaataja silme eest möödub ühte tundi mahutatuna meie metsade kõige suurema imetaja aastaring. Põtru on filmitud nende loomulikes elupaikades, jälgides rahumeelsete loomade eluloogikat ja toimetamisi. Tähelepanuta ei jää ka inimese ja põdra vastuolulised suhted tänapäeval.

Kahe puhtahingelise noore, Meleleivi ja Liisa tee teineteiseni kulgeb läbi keskaja võitluste, mis viivad Saksa ordu alla viimasedki Eesti vabakülad. Ahnusest ja võimuihast juhitud orduvasallid Herman Pesentack ja Hans Metten kasutavad oma sihtide saavutamiseks nii vägivalda kui kavalust. Neis katsumustes võidab vaimuväelt tugevam. Veel on eestlaste vabadus võimalik, kuid vaid maaisandate määratud piirides. Vasallivande andnud mees peab olema valmis astuma ka oma rahva vastu.