Otsingutulemused

1940. aastate algul oli Tartu ülikooli filosoofiatudeng Erna õnnelikus abielus väikese tütre ema. 27-aastase naise perekond küüditati koos tuhandete eestlastega Siberisse ühel 1941. aasta juuniööl. Tema mees saadeti vangilaagrisse, Erna koos tütrega lähetati Siberi asustamata aladele. Ajaloolise mängufilmi aluseks on Erna päevikumärkmed, aga ka küüditamisest rääkivad kirjad, mälestused, arhiivimaterjalid, joonistused, fotod ja intervjuud. Erna jaoks peatus aeg sel hetkel, kui ta oma kodust vägivaldselt ära viidi. Aja peatumisest lähtub ka filmi audiovisuaalne lahendus (tableau vivant): kaadris on inimesed tardunud, kolmemõõtmelises pildis liigub vaid kaamera.

Avaneb kauge ja tundmatu argipäev Helmandi provintsis Afganistanis, kus eesti poisid elavad missioonist missioonini, trotsides päevast kõrbepalavust ja öist külma, alalist stressi ja painavaid hirme. Kaks aastat tagasi missioonil jala kaotanud Andrei pingutab kogu hingest, et oma verevendadega sõjatandril taas ühineda. Ühe mehe vankumatu tahe vastandub Afganistanis teenivate sõdurite pingelise töö ja inimliku hirmuga endagi jalast ilma jääda. Mis viib noori mehi Afganistani tagasi, juba neljandat või viiendat korda eluga riskima? Lugu sõduri vastutusest oma rahva, omaste, relvakaaslaste, afgaanide ja iseenda ees.

Võrumaal Kütiorus on pikki aastaid pidanud veskimehe ametit Aleksander Zupsmann. Oru põhjas voolaval Iskna oja ääres töötas vanasti tosin veskit, praegu on töökorras neist veel Küti Mäeveski. 96-aastane veskimees meenutab möödunud aegu ja näitab ette, kuidas 150-aasta vanune veski töötab. Kunagi oli veskiõu viljavankreid täis, nüüd on ümberkaudsed põllud võsastunud ja talud tühjad. Aleksander unistab, et ehk tuleb kunagi aeg, kas 20 või 50 aasta pärast, mil põllud jälle üles haritakse ja Kütiorgu elu tagasi tuleb.

Eestis pole kunagi olnud oma tsirkust. Pole tsirkusetraditsiooni ega ka tsirkusekultuuri. Aga meil on Lauri Viikna. Tema sooviks on luua Eestis ka lõpuks oma tsirkus. Tsirkus Estonia! Paraku ei ole selleks soodsad ei üleüldine meelestatus ega majandusolud. Lisaks majanduslikule kitsikusele kimbutavad Viikna tsirkust ka loomakaitsjad, kellele ei meeldi, kuidas tsirkuses loomi koheldakse. Energilised noored loomaõiguslased sõidavad tuuril sabas ja korraldavad tsirkusetelgi juures pikette, kutsudes üles tsirkust boikoteerima. Nii on ka politseil asja tsirkusetelgi juurde. Füüsilist vastasseisu annab lahenda, aga kuidas tulla toime lepitamatu maailmavaatelise vastasseisuga?

Kui räägitakse Pirita kloostrist, siis mõeldakse selle all varemeid. Samas on paljudele avastuseks, et vana kloostri varemete kõrval tegutseb juba enam kui kümme aastat birgitiinide ordu uus klooster. Linnulennuline ülevaade birgitiinide ordust, ordu rajajast Püha Birgittast, Pirita kloostri ehitamisest ja restaureerimisest ning õdede elust kloostriseinte vahel. Kloostris elamise ja olemise mõte on ennekõike palves ning Jumala ülistamises, millele kloostri elanikud pühendavad oluliselt palju aega. Isa Vello Salo mõtestab lahti palve olemuse. Lagle Parek räägib Pirita kloostri ajaloost.

2008. aasta augustis sõitis Ukrainasse Krimmi sisemaale Aleksandrovka keskkooli eesti juurtega lastele eesti keelt õpetama ajalehe Postimees 23-aastane reporter Tiina Rekand. Elama asus ta Krasnodarka küla Eesti seltsi esinaise Rita Kuusk-Kadilkina juurde. Rita on Eestist Järvamaalt 1860. aastatel Krimmi rännanud eestlaste järeltulija. Krimmieestlane – ütleb ta enda kohta. 2008. aastal on Krasnodarkas veel inimesi, kes omavahel kohtudes eesti keelt räägivad. On ka paarkümmend last, kellele meeldib eestikeelseid laule laulda. Neid on lastele õpetanud kõik Eestist tulnud õpetajad, õpetas ka Tiina.

Isa Peeter, ema Pille ja tütar Heleen Vennikas sõidavad Soome osalema iga-aastasel 24 tundi kestval ultramaratonil. Kannatusterohkel kestvusjooksul Espoo sisestaadionil läbitakse ühes ööpäevas sadu kilomeetreid.

Film jälgib seitsmeaastast kurti lastekodulast Ragnet eluperioodil, mil teda ümbritsevad inimesed peavad langetama tema kohta ja ka tema eest väga olulisi otsuseid. Kas paigaldada tüdrukule sisekõrva implantaat või mitte? Mida see kaasa toob – kas Ragnest saab kuulja või jääb ta kurtide viipekeelse kogukonna liikmeks, kuhu ta just on hakanud sulanduma? Mis on õige, mis on hea? Ragne saab kuulmisaparaadi, millega tuleb nii kurtide kui kuuljate maailmas toime tulla.

22-aastane Raini põeb kaasasündinud nahahaigust ihtüoosi. Soomused katavad küll tervet tema keha, kui vaim selle kaitserüü taga on vähemalt esmapilgul soomusevaba. Raini on hea suhtleja, kibestumist tema olekus märgata ei ole. Ta on õppinud arvutiadministraatoriks, kuid püüdlused erialast tööd leida on jäänud tulutuks. Raini on puittooteid valmistavas firmas tööl. Ta elab koos oma elukaaslase Ereliga väikese asula paneelmaja viiendal korrusel. Filmitegijad jälgivad Raini ja Ereli elu 2004. aasta talvel ja kevadel. Mõlemad unistavad lapse saamisest ja oma kodust - mitte korterist, vaid päris oma majast. Maja nad ka leiavad, kuid kas ka kodu?

Eesti krooni taaskehtestamisest 20. juunil 1992 on möödunud kümme aastat, oma raha on pannud aluse riigi majanduslikule iseolemisele. Rahareform toimus vahel lõbusalt, vahel naiivselt, sageli väga karmilt. Tänaseks on selge, et majanduse kiire areng ei ole lahendanud kõiki probleeme ning ka iseseisvas ja demokraatlikus Eesti Vabariigis pole mitte igaüks oma õnne sepp. Kroon on aidanud riigi välja majanduslikust madalseisust, kuid turumajanduse hoogne areng on edusammude kõrval toonud kaasa ühiskonna kiire kihistumise, võlgu elava tarbimisühiskonna ja töötuse.