Otsingutulemused

17.-18. sajandil pagesid udmurdid ristiusustamise ja sotsiaalse surve eest ning liikusid massiliselt Kaama jõest itta. Nad leidsid pelgupaiga baškiiride seas, kes olid islamiusulised ega keelanud neil elada esiisade tavade järgi. Nõukogude usuvastased kampaaniad ei suutnud udmurtide usutraditsioone välja juurida, kuigi paljudes külades peatati mõneks ajaks avalike palvuste pidamine. Täna toimub Kaama-taguste udmurtide juures udmurdi traditsioonilise usu taassünd, palvusi viiakse läbi peaaegu kõigis külades. Nende peamine eesmärk on tagada jumalate soosing, palvetada inimeste ja koduloomade tervise, viljasaagi, kogu maailma rahu jms eest. Baškortostani Vabariigi Tatõshlõ rajoonis, kus udmurdid elavad 19 lähestikku asuvas külas, on välja kujunenud mitmeastmeline palvuste tsükkel. Gurt vös ehk ...

Etnograafiline film on Baškortostani udmurtide traditsioonilistest ohverdusriitusest külade rühma tasandil. 17.-18. sajandil pagesid udmurdid ristiusustamise ja sotsiaalse surve eest ning liikusid massiliselt Kaama jõest itta. Nad leidsid pelgupaiga baškiiride seas, kes olid islamiusulised ega keelanud neil elada esiisade tavade järgi. Nõukogude usuvastased kampaaniad ei suutnud udmurtide usutraditsioone välja juurida, kuigi paljudes külades peatati mõneks ajaks avalike palvuste pidamine. Täna toimub Kaama-taguste udmurtide juures udmurdi traditsioonilise usu taassünd, palvusi viiakse läbi peaaegu kõigis külades. Nende peamine eesmärk on tagada jumalate soosing, palvetada inimeste ja koduloomade tervise, viljasaagi, kogu maailma rahu jms eest. Baškortostanis Tatõšlõ rajoonis, kus on 19 udmurtide küla, on arenenud välja ...

17.-18. sajandil pagesid udmurdid ristiusustamise ja sotsiaalse surve eest ning liikusid massiliselt Kaama jõest itta. Nad leidsid pelgupaiga baškiiride seas, kes olid islamiusulised ega keelanud neil elada esiisade tavade järgi. Nõukogude usuvastased kampaaniad ei suutnud udmurtide usutraditsioone välja juurida, kuigi paljudes külades peatati mõneks ajaks avalike palvuste pidamine. Täna toimub Kaama-taguste udmurtide juures udmurdi traditsioonilise usu taassünd, palvusi viiakse läbi peaaegu kõigis külades. Nende peamine eesmärk on tagada jumalate soosing, palvetada inimeste ja koduloomade tervise, viljasaagi, kogu maailma rahu jms eest. Baškortostanis Tatõšlõ rajoonis, kus on 19 udmurtide küla, on arenenud välja mitmetasandiline palvetsükkel. Talvine kombestik on suvisest vähem säilinud. Jugi jõe ...

Pilguheit budistliku Kambodža perekonnatraditsioonile, mis seab vanemad kõrgemale kui Buddha. Lugu jõuab vaatajani läbi kolme eri põlvkonna naise, keda ühendab armastus khmeeride traditsioonilise dharma laulu vastu. 35-aastane Srey Oun on pühendunud vanemate abistamisele rasketes maatöödes. Tema suurim kirg ja lohutus on dharma laul smot, mida ta kohalikus üldhariduskoolis ka lastele õpetab. 25-aastane Srey Pov pääses tänu stipendiumile pealinna õppima, on tunnustatud dharma laulja ja firmaomanik. Korraldades tseremooniaid Kambodža rikkuritele, teenib ta piisavalt, et ülal pidada kogu oma perekonda. 60ndates pime laulik Koeut Ran pühendus pärast punakhmeeride genotsiidi traditsioonilisele dharma laulu õpetamisele. Tema parimad õpilased ongi Srey Oun ja Srey Pov.

Petseri kloostri peaväravate ees seisab tagasihoidlik puukirik – Püha Usukannataja Varvara nimeline. Siin toimetab juba aastakümneid preestrina Eestis kasvanud Isa Jevgeni. Ta ristib, laulatab, õnnistab, võtab pihile, mälestab, loeb üle koguduse kassa raha ja majandab kirikut. Ta saadab aastas ära ligi kakssada inimest. Surm on selle filmi üks tegelasi, ent mitte ainuke. Teine tegelane on elu, mida elavad isa Jevgeni ja inimesed, kes tema, kiriku ja kloostriga seotud. Nunn Olga, kes eluaeg meestejuuksuri ametit pidas ja neitsiks jäi. Odessast pärit Gennadi, kes juba 20 aastat hommikust õhtuni, näoga kloostri poole, Varvara kiriku seina ääres seisab ja lakkamatult palvetab.

Igal inimesel ja igal keelel on oma elukaar – sünd, elu, võimalik hääbumine. Eesti keele üks lähim sugulaskeel, liivi keel on elava suhtluskeelena otsa saamas. Aastatel 2009-2010 kohtus Tartu Ülikooli emeriitprofessor, keeleteadlane Tiit-Rein Viitso teadaolevalt viimaste inimestega, kelle jaoks liivi keel on olnud emakeel: Viktor Berthold Liepājast, Erna Vanaga Ventspilsist ja Grizelda Kristiņ Toronto lähedalt Kanadast. Helsingis kohtus professor Viitso ka teeneka liivi keele uurija Seppo Suhoneniga. Sellest liivikeelsest filmist kujunes hüvastijätt liivlaste kultuurimälu kandjatega – valmimise hetkeks 2011. a kevadel oli inimestest, keda külastati, elus veel vaid 101-aastane Grizelda Kristiņ.

Kahekümne viie aasta kestel oli Lennart Meri elu ja looming tihedalt seotud Eesti filmindusega. Film kirjeldab tema soome-ugri rahvastest jutustavate antropoloogiliste dokumentaalfilmide “Veelinnurahvas” (1970), “Linnutee tuuled” (1977), “Kaleva hääled” (1986), “Toorumi pojad” (1989) ning “Šamaan” (1997) valmimislugu. Kasutatud on filmiekspeditsioonidel võetud fotosid, katkendeid raadio- ja telesaadetest Lennart Meri intervjuudega, tema enda videokaameraga salvestatud kaadreid, omal ajal filmidest välja jäetud lõike, kirjavahetust ja arhiividokumente. Kõnelevad Lennart Meri filmide kaasteelised, kolleegid ja sõbrad.

Läänemere idakaldal asub üks väikene Kihnu saar. Meelis ja Raili on selle saare armastajapaar. Nad otsustavad abielluda kõiki esivanemate traditsioone, kombeid ja tavasid järgivalt ning korraldada sellele vääriline pulmapidu. Enne pidu on aga vaja veel kosjas käia, noorikumaja pidada, veimed valmistada, säärepaelad punuda ja rahvas kombe kohaselt pulma kutsuda. Kõiki neid tegemisi saadab laul, tants ja värvikas kihnu nali.

Kihnu saarel hakkab toimuma suurüritus, kolmepäevane ehe kihnu pulmapidu. Meelis Leas on käinud kosjas Raili Oadil ja juulis 2007 saab neist seaduslik abielupaar. Esimesel päeval, reedel registreeritakse pruutpaar Pärnu perekonnaseisuametis. Sealt edasi sõidetakse paatidega Kihnu, kus sadamas on just abiellunud noori vastu võtmas pea kogu saarerahvas. Edasi minnakse pruudi sugulastega nooriku ja peigmehe sugulastega peiu koju. Peale pulmaliste kaasatoodud söögi nautimist on aeg minna kirikusse, kus laulatusel teenivad metropoliit Stefanus ja Kihnu koguduse õpetaja Viktor Ivask. Pidu kõigi traditsiooniliste pulmakommetega kestab kolm päeva.

Vumba mäed Mosambiigi keskosas, Zimbabwe piiri lähedal on mambo (pealik) Chirara kuningriik. Mambo positsiooni juhina tunnustab ka valitsus. Chiara kuningriigi kõige põhjapoolsemas kohas elab šamaan Mbuya Gondo, üle seitsmekümneaastane naine, kes peab tihti tseremooniaid tuntud kaljujooniste kohas. Pealik Chirara ei ole vana naise tegevusega rahul. Tema arvates tegutseb Mbuya Gondo liiga isesesisvalt ja nõuab tseremooniate eest liiga palju raha. Jälgitakse kahte rivaalitsevat autoriteeti ja väikese kogukonna suhteid iga-aastase vihmakutsumise tseremoonia ajal. Esiplaanil on rituaalid, mis segunevad ratsionaalsuse, imporditud ja kohalike usunditega.