Otsingutulemused

Andrus Kivirähki romaani "Rehepapp ehk November” ainetel valminud filmi tegevus toimub paganlikus Eesti külas, kus liiguvad ringi libahundid, katk ja vaimud. Külainimeste peamine mure on, kuidas elada üle külm ja pime talv. Miski pole tabu. Varastatakse üksteise, saksa mõisnike, vaimude, kuradi ja Kristuse tagant. Et endal elu sees hoida, antakse hing kratile – puust ja rauast olendile, kes aitab peremehel rohkem varastada. Varastamine on muutunud ainsaks kinnisideeks ja külainimesed ise hingetuteks olenditeks. Loo peategelane, noor talutüdruk Liina on lootusetult armunud külapoiss Hansu, kellele on silma jäänud hoopis imekaunis mõisapreili. Liina isa nõuab aga, et neiu läheks naiseks ropu suuvärgiga Endlile.

Läänemere idakaldal asub üks väikene Kihnu saar. Meelis ja Raili on selle saare armastajapaar. Nad otsustavad abielluda kõiki esivanemate traditsioone, kombeid ja tavasid järgivalt ning korraldada sellele vääriline pulmapidu. Enne pidu on aga vaja veel kosjas käia, noorikumaja pidada, veimed valmistada, säärepaelad punuda ja rahvas kombe kohaselt pulma kutsuda. Kõiki neid tegemisi saadab laul, tants ja värvikas kihnu nali.

Umbes 2285 km kaugusel Eestist, väikeses Kotomka külas Udmurtias abielluvad udmurditar Ljudmila ja Eesti mees Aivar. Pärast pulmi ootab Ljudmilat pikk tee Eestisse, uus elukorraldus ja kohanemine siinse varakapitalistliku eluga. Maha tuleb jätta töö, sugulased, sõbrad ja armsaks saanud Udmurdimaa. Kas otsus oma kodukoht maha jätta oli ikka õige?

Krutskimees Joosep Toots ja hädavares Jorh Adniel Kiir püüavad võita Raja Teele südant ja kätt, ent tujukas peretütar hoiab ise oma saatuse ohje. Armsaks saanud tegelaste rollides on taas „Kevade“ osatäitjad. „Suves“ kangastub humoorikas võtmes möödunud sajandi alguskümnendite elu ja olu, lüürilise alatooni annab kaunis loodus ja "Kevadest" tuttav muusika.

Lugu 16. sajandil Tallinnas elanud eestlasest pastori Balthasar Russowi elukäigust ja elutööst – kroonika kirjutamisest. Russow on eestlaste seast pärit andekas mees, kes võitleb end saksakeelsesse ülemklassi, kuid kellele jääb hingelähedaseks ka mitte-saksa maarahvas. See on lugu eesti kroonikakirjanikust kui võõrast omal maal, lugu kirjutamisest kui salaasjast ja kompromissidest, mida tuleb teha, et võõra võimu all oma põhimõtetest ja moraalist mitte loobuda. Filmile kirjutas stsenaariumi Jaan Kross, hiljem valmis Krossil stsenaariumi idee arendusena romaan "Kolme katku vahel". Filmi tegevustik kuulub neljaköitelise romaani kolmandasse ossa.

Soomeugri ja samojeedi rahvaste ühisjuuri ning rännuteid otsivas-avastavas dokumentaalfilmis püütakse tungida Uurali keelkonna läteteni, jälgida soome-ugri ja samojeedi hõimude etnograafiat, folkloori ja igapäevaelu, taastada nende tuhandeaastaseid rännuteid oletatavast algkodust Siberist Läänemere ja Doonau äärde. Kamassi, neenetsi, handi, komi, mari ja karjala keele kõnelejaid on jäädvustatud nende igapäevases elukeskkonnas 1969-1970. aastail Neenetsimaal, Handi-Mansimaal, Usbekistanis, Komis, Marimaal, Karjalas ja Eestis. Filmi koondatud ja emotsionaalselt mõtestatud aines on igihaljas ning selle ajaloolis-kultuuriline väärtus vaid suureneb ajas.

Rännak Tuglase sünnipaika ja väikese Illimari lapsepõlvemaile. Kaamera vaatab üle Ahja mõisa kompleksi, Soevarikul otsitakse romaanist tuttavaid kohti. Paljud majad on ümber ehitatud, kuhu asunud pood, postkontor, rahvamaja, uhkes härrastemajas asub nüüd kool. Oma kodus Nõmmel loeb Tuglas ette katkendeid romaanist. Järgneb dramatiseering „Väikese Illimari“ ainetel. Meenutuslikult kulgevas poeetilises filmiloos jälgitakse Illimari lugu ja romaani märgilisemaid sündmusi: söömaaeg Hirmu Juhaniga ja Illimari kosjaskäigu lugu.