Otsingutulemused

Võrumaal Kütiorus on pikki aastaid pidanud veskimehe ametit Aleksander Zupsmann. Oru põhjas voolaval Iskna oja ääres töötas vanasti tosin veskit, praegu on töökorras neist veel Küti Mäeveski. 96-aastane veskimees meenutab möödunud aegu ja näitab ette, kuidas 150-aasta vanune veski töötab. Kunagi oli veskiõu viljavankreid täis, nüüd on ümberkaudsed põllud võsastunud ja talud tühjad. Aleksander unistab, et ehk tuleb kunagi aeg, kas 20 või 50 aasta pärast, mil põllud jälle üles haritakse ja Kütiorgu elu tagasi tuleb.

Eesti Kunstiakadeemia animatsiooni osakonnas magistritööna valminud nukufilm on noore animafilmitegija Anu-Laura Tuttelbergi režissööridebüüt. Vanade nukkude kasutamine annab filmile erilaadse õhustiku. Jahimehed sügisesel põllul ja uimaselt ukerdavad kärbsed vesiveski pööninguaknal on kummastaval kombel omavahel seotud. Mölder, kelle hoole all pesakond pardipoegi lennuvõimeliseks sirgub, lisab loole veelgi seostemüstikat.

Põhjalikus ja ülevaatlikus dokumentaalfilmis tutvustatakse Eesti olulisemat loodusvara paekivi, selle tekkelugu, paiknemist, kaevandamist ja kasutamist läbi aastatuhandete. Eesti paekivid – lubjakivid ja dolokivid (dolomiidid) on olnud meil ehitusmaterjalidena kasutusel juba umbes 3000 aastat, olles puidu kõrval tähtsuselt teine ehitusmaterjal. Tuuakse hulgaliselt näiteid paekivi kasutamisest: alates kivikalmetest ja -aedadest kuni Eesti kultuuriloos oluliste suurehitusteni. Kommenteerib filmi stsenarist, ehitusajaloolane ja publitsist Hubert Matve.

Meie esivanematel oli kasutada "Igavene jõumasin" - tuuleveski. Film räägib tuulikute ja veskikivide saatusest, jutustab Eestimaa viimasest tuulikupidajast Vesja Vasselist ja tutvustab ainukest elukutselist, Eemu tuuliku möldrit Jüri Lingu. Oma veskikivide kollektsiooni näitab kunagine agronoom Heinrich Reimann Rakvere mailt.

Filmi kangelane on vesiveskis elutsev nahkiir, kes võitleb rottide ja varestega oma vabaduse eest. See on sõda ebavõrdsete vastaste vahel, milles peale jääb kavalus, tarkus ja osavus. Kusagil, veskist väljaspool käib veel üks sõda….

Peeter Toominga dokumentaalfilmis tutvustatakse põhjalikult nõukogudemaa esimest rahvusparki - Lahemaa Rahvusparki. Jäädvustatud on Eestile iseloomulikku - looduslikke pinnavorme, taimestikku. Filmi eesmärgiks on rõhutada looduse ja inimtegevuse optimaalse vahekorra olulisust unikaalse looduskeskkonna säilitamise nimel.

C. R. Jakobsoni talumuuseumis Kurgjal laulab ja mängib ansambel Linnutaja Helgi Sildeveri juhatusel. Režissöör Georg Jegorov.

Kujundlik portreevisand põimib kokkku kolm erinevat isiksust ja oma andele pühendunud loojat. Tantsijanna Elonna Spriit, rahvatantsupedagoog ja mitme tuntud rahvatantsuseade autor Kai Leete ning kandlemeister Eduard Uibo – kõiki neid kannustab soov luua nii kaua, kui aastaid on antud.

Kontsertfilmis esineb puhkpilliorkester Pasunapoisid Helmut Orusaare juhatusel. Kavas on rahvalikud laulud ja pillilood. Filmi saadab kaadritagune diktoritekst, mis tuvtvustab ansamblit ja teadustab palasid ning soliste.

Mart Raua mõtted 1974. aasta suvel Viljandimaal oma kodus Kääriku talus. Kirjanik Mart Raud meenutab oma lapsepõlvekodus lapsepõlve ja noorusaega, juttu naabripoisist Varese Jukust, kellest sai kirjanik ja riigitegelane Johannes Vares-Barbarus, samuti tulevase kirjaniku ja tema isa suhetest