Otsingutulemused

Muusikaline dokumentaalfilm eesti rahva lemmikbändist Kukerpillid. Film kutsub vaataja meeleolukale teekonnale koos Eesti vanima ja populaarseima ansambliga Kukerpillid. Kevadest sügiseni antakse hulk kontserte Eesti eri paigus ja õpitakse ära plaadijagu uusi, spetsiaalselt neile kirjutatud lugusid eesti heliloojatelt, et tähistada oma 50. juubelit enneolematu kontserdiga suures kontserdisaalis. Vaatajal on võimalus heita pilk ka bändibussi, proovi ja lava taha ning otsida koos muusikutega vastust küsimusele, mis on see, mis jääb ja ühendab. Film on pühendatud kõigile laulikutele ja pillimeestele, kes hoiavad elus rahva muusikat. Režissöör Raimo Jõerand, kes on ka ise Kukerpillide lauludega üles kasvanud, on vältinud selles filmis tavapäraseid intervjuusid ja on Kukerpillide ...

Film portreteerib populaarset heliloojat ja pianisti, Rein Rannapit. Tema panus Eesti muusikasse on hindamatu, kuid seejuures on tegemist väga keerulise ja vastuolulise isiksusega, kes tihtipeale lauljate ja muusikute kannatuse proovile paneb. Arvukates telesaadetes on vaataja kohtunud just sellise Rannapiga, millisena ta ennast parajasti näidata soovib. Tal on suurepärane võime tõmmata ette mask ja esitada intervjuudes hoolikalt läbikomponeeritud teksti. Kui kaamerad filmivad, läheb Rein oma rolli. Ka valmivast dokumentaalist oli tal oma nägemus, mis oli küll vastuolus filmi tegijate omaga. Neid paelus ennekõike maestro persoonina - vaadata maski taha ja näidata päris Rannapit ning aidata mõista, miks ta on kujunenud just ...

Abraham on elanud Eestis juba üle 7 aasta ja teeb muusikat. Tema eesmärk on saada edukaks muusikuks, mõnikord peab ta oma kitarri mängima maa-alustes tunnelites, et teenida raha elamiseks.

Kert on 10-aastane Raplamaa poiss, kelle silmad paneb särama klassikaline muusika. Tema päevad on täidetud kooli, esinemiste ja huviga elektroonika vastu. Oma tulevikuametile lähemale jõudmiseks harjutab Kert aga juba kolm aastat regulaarselt flöödimängu ja väisab oma unistuste töökoha, ERSO, proove. Kert on poiss nagu orkester.

Portreefilm kahest tegelasest – Tallinna Linnahallist ja selle valvurist Peetrist. Kunagi Tallinna uhkuseks olnud Linnahall on trööstitus seisus, kuid tal on omad truud poolehoidjad. Peeter tuleb iga kolme päeva tagant 24-tunnisesse vahetusse valvama mahajäetud Linnahalli. 1980. aasta suveolümpiamängudeks ehitatud suurejooneline kultuuri- ja spordipalee mõjub kui tondiloss. Peeter armastab nukrat maja, mille suurejoonelisus meenutab veel praegugi hoone hiilgeaegu. Majavalvur teab, kui maja jääb hingeta, siis see hävib nagu hingeta inimenegi. Praegu on eraklik Peeter üksindusse jäetud maja hing.

Avaneb helilooja Erkki-Sven Tüürist mitmekülgne isik ja mõttemaailm seitsme erineva vaatenurga alt, mis kajastavad Tüüri muusikalist minevikku, tema suhtumist tänapäeva maailma olulisematesse küsimustesse, eksistentsiaalseid küsimusi ja teemasid; muusikateose kuuldavaks tegemise protsessi esimesest proovist kontserdini; ühe looja inspiratsiooniallikaid ja loomise hämaramaid pooli; Tüüri positsiooni praeguses muusikamaailmas; Tüüri muusikat ning teda ennast inimese ja heliloojana teiste, tänapäeva muusikaelus oluliste tegijate silme läbi.

Valli baaris on enamasti platsis vanad olijad, aga teretulnud on ka uustulnukad, külalised, läbiastujad ja koduotsijad. Baar on mõne jaoks pihitool, mõnele teatrilava. Mõni on olnud Valli baaris nii kaua, et ei mäletagi oma eelmist elu. Liiatigi kui siin tiksudes saab elule värvi ja hoogu juurde anda, kuni saab tühjaks viimane klaas.

Tantsija ja koreograafi Teet Kase tantsulavastuse loomelugu ja sisemine kulg. Loomine, individuaalne ja salajane, saab äkki mõistetavaks. Seda eelkõige tänu looja, Teet Kase avatud ja vaimukale dialoogile iseendaga. Tantsija esines 2002.aastal Pärnus David Oistrahhi festivalil Helena Tulve heliteosele “Ithaque” ja Tõnu Õnnepalu tekstile loodud lavastuses. Kaamera jälgib tantsija loomeprotsessi ja proove ning on kohal ka esietendusel Pärnu raekojas.

Arvo Pärdi teos "Orient & Occident" telliti Berliini pidunädalate puhuks ja selle maailma esiettekanne toimus 30. septembril 2000 Berliinis. Dorian Supini film jäädvustab hetki helitöö proovidelt Tallinnas Estonia kontserdisaalis koos helilooja Arvo Pärdiga enne esiettekannet Eestis 7. aprillil 2001. Teose esitab Tallinna kammerorkester dirigent Tõnu Kaljuste juhatusel.

Lauljanna Patricia Rozario ja Tallinna kammerorkester Tõnu Kaljuste juhatusel esitavad Arvo Pärdi teose "Como cierva sedienta" Tallinnas Estonia kontserdisaalis 29. märtsil 1999.