Otsingutulemused

Keskaegse krimipõneviku teises filmis ehmatab öövahti kohutav viirastus – rikka kaupmehe traagiliselt uppunud tütar. Hommikuks on vahimees kõrgest tornist surnuks kukkunud ja kahtlastes õnnetustes kaotavad elu veel mitu inimest. Neid sündmusi uuriva Melchiori teed ristuvad nii lõbutüdruku kui preestriga, nii võõramaa kunstniku kui hullunud ketseriga. Vihjed viivad ta Pirita kloostrisse, mille sünged võlvid varjavad unustusse maetud ohtlikku saladust. Samal ajal vaevab Melchiorit mõistatus, miks ta armastatu Keterlyn ühtäkki nende kihluse katkestab…

Võitlus Orduga eneseteostuse nimel algab ja lõpeb õde Grace’ile selles õnnetus maailmas lootusega. Sukeldu tumedasse tulevikku, kus igasugune vabadus on hüljatud, ja ole tunnistajaks maailmamuutvale ilmutusele. Kui Grace avastab tõe oma maailma kohta, hakkab mõistuse ja hääle vaikus avalduma instinktide ja julguse kaudu. Oma vaimse jõu ja emotsionaalsete vajaduste omaksvõtmine kujuneb täielikuks vastuhakuks, mis võimaldab Grace’il astuda sammu eudaimoniale lähemale.

See on film vanaks saamise ilust. Lugu ühest vanast ja targast mehest, kes teeb ettevalmistusi sellest maailmast lahkumiseks. Palju väga isiklikke ja tundlikke küsimusi – kuidas viimsel tunnil mitte kaotada oma usku. Miks just kõige suuremaid pannakse vaimses maailmas nõnda raskelt proovile? Vello Salo on inimlik vaimulik. Mees, kellel on omad kiiksud ja vigurid, elukogemust ja avarat vaimu, tarkust, mida ta on kogunud ja hoidnud, meie aega välja vedanud. Peale Eestist lahkumist 1944. aastal läbi terve maailma: oli sõdurina Soomes ja aednikuna Roomas, õppis Šveitsis ja Hollandis matemaatikat ja füüsikat ning Itaalias teoloogiat, Saksamaal pühitseti aga preestriks. Nii on ta ...

Eri aegadel kulgeva kolme loo peaosalisteks on mässumeelsed naised, kes tahavad ise oma saatuse üle otsustada. „Mehetapja“ tegevus toimub 19. sajandi lõpus, mil inimelu vormivad veel patriarhaalsed kombed. Vägisi mehele sunnitud Maara üritab meeleheitlikult oma saatuse eest põgeneda. „Süütu“ tegevus leiab aset 1949. aasta kevadel. Ingerimaalt Eestisse küüditatud Elina elab uues küüditamishirmus ja üritab oma elu päästa vastumeelse abieluga. „Vari“ kulgeb kaasajas, justkui piiramatu vabaduse ajastul, kus hinge täitva tühjuse eest üritab põgeneda Luna Lee. Kolmes filminovellis kehastab nii Maarat, Elinat kui ka Luna Leed näitleja Rea Lest.

Poeetiline teos räägib isikliku loo kohtumisest nelja nunnaga rabavas modernistlikus nunnakloostris Belgias. Film viib vaataja visuaalsele rännakule veel enne kui hoone selle viimaste elanike poolt hüljati ning ruumilist ümbermõtestamist ootama jäi. See on pilguheit nelja frantsiskaani nunna igapäevaellu ning ruumidesse justkui mälestusena ühest kohast ja poeetilisest ruumist selle lõpu alguses.

Jeruusalemma külje all, keset araablaste kvartalit Õlimäel, elab vene õigeusu kloostris 82-aastane eestlannast nunn ema Ksenja. Kuigi kõrge betoonmüüriga eraldatud kloostris kella kunagi ei keerata ja elu käib endiselt Juliuse kalendri järgi, on kakskümmend aastat ema Ksenja jaoks möödunud kui üks silmapilk. Nunnade hierarhias on ta jõudnud eelviimasele astmele: on jäänud vaid viimane samm, suur skeema ehk lõplik vaikus. Kuid enne vaikust on ema Ksenjale antud luba ära rääkida oma elu lugu.

Kui räägitakse Pirita kloostrist, siis mõeldakse selle all varemeid. Samas on paljudele avastuseks, et vana kloostri varemete kõrval tegutseb juba enam kui kümme aastat birgitiinide ordu uus klooster. Linnulennuline ülevaade birgitiinide ordust, ordu rajajast Püha Birgittast, Pirita kloostri ehitamisest ja restaureerimisest ning õdede elust kloostriseinte vahel. Kloostris elamise ja olemise mõte on ennekõike palves ning Jumala ülistamises, millele kloostri elanikud pühendavad oluliselt palju aega. Isa Vello Salo mõtestab lahti palve olemuse. Lagle Parek räägib Pirita kloostri ajaloost.

Tallinna vanalinna endiste kloostrihoovide piirkonda Vene tänava ümbruses hingestab tänapäeval koostööühendus Ladina Kvartal. Iidsete müüride vahel on fondi Hereditas eestvõtmisel tekkinud omapärane habras kultuurikeskkond – muistsest pärandist kantud teater, muusika, kunstid, haridus, mõtlemine. Koos Dominikaani vendade ja Brigitiini õdede tagasipöördumisega Tallinna pärast ligi pool aastatuhandet kestnud eemalolekut, on taastunud ka suurejoonelised liturgilised sündmused. "Hereditas" tähendab ladina keelest tõlgituna “pärandit”, nähtamatut põlvest-põlve edasikantud elu vaimu.

Filmitud Püha liturgia ajal Pühtitsa nunnakloostris Kuremäel 1990. aasta sügisel. Selle motoks võiks olla: "Ja juhatavad need hääled sind kui valgus pimeduses. Läheb maailm sellele häälele järele seetõttu, et ta toob rahu, armastust ja igavest elu. Kel kõrvad, see kuulgu".

1977. aasta kevadsuvel filmiti Tartus Toomemäel muusikalist telemängufilmi "Imelugu". Vaatamata sellele, et kõik filmi kaadrid on dokumentaalsed, ei tarvitse "Unenäos" tingimata dokumenti näha. See pole reportaaž filmi tegemisest, pigem nägemus, kaja, mis on haihtunud, kuid on siiski olnud.