Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Filmi nimi:

Märksõnad:

Filmi liik:

Kohad ja objektid:

Žanr:

Sündmused:

Tootmisaasta:

Asutused filmis:

Tootjad:

Isikud filmis:

Näitlejad:

Piirdaatumid:

Filmitegijad:

Sulge detailotsing

Avaleht » Kontakt, abi

Otsingutulemused

Üldotsing (5)

Jahis ainult naised

2012 | Dokumentaalfilmid, Olukirjeldusfilm | Režissöör: Kullar Viimne

Olukirjeldus Eesti küttidest ja ühest erilisest jahist – naistejahist.

Jahipüssid ja -koerad, metsas varitsemine, saagijagamine – igaüks teab, et see on meeste pärusmaa. Kuid naised suudavad ümber lükata ka kõige kivinenumad eelarvamused. Jahitraditsioonidega pere vanim tütar Merle otsustabki kevadel 2011 osaleda koolitusel, et saada esmaklassiliseks jahimeheks ja minna sügisel kord aastas toimuvale suurele jahile, millest võtavad osa ainult naised.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Sundasunik

2004 | Dokumentaalfilmid, Loodusfilm | Režissöör: Rein Maran

Rein Marani filmi kangelane on inimese käe läbi Eestimaale sattunud sundasunik – kährikkoer.

Oma ja võõras. Millal muutub võõras omaks? Kas see on üldse võimalik? Need probleemid ei puuduta mitte ainult inimühiskonda, vaid ka looduslikke kooslusi. Enamiku liikide jaoks on looduses väljakujunenud barjäärid peaaegu et ületamatud. Käesoleva filmi kangelane on inimese käe läbi Eestimaale sattunud sundasunik – kährikkoer. Tähelepanu all on kährikkoeraga seonduvad ökoloogilised ja eetilised probleemid. Kõigepealt on see aga lummav ekskursioon öise ja varjatud eluviisiga looma maailma. Vaatajal on võimalik osa saada ühest looduse tahust, mis kaamera vahenduseta vaevalt et võimalik oleks.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Jaht Eesti moodi

2001 | Dokumentaalfilmid, Loodusfilm | Režissöör: Ove Musting

Vahel on lausa raske vahet teha, kumb on Eesti jahimees enam – kas looduselt võtja või looduse ja loomade eest hoolitseja.

Tutvustatakse Eesti looduses elutsevaid jahiloomi, nende küttimist ja metsloomade eest hoolitsemist. Lühiülevaade jahinduse ajaloost ja traditsioonidest. Jahipidamise viise käsitletakse vastavalt aastaaegadele: kevadine koprajaht, suvine hiilimis- ja varitsusjaht sokule ja metsseale, sügisene linnujaht, peibutus- ja ajujaht põdrale, karujaht, talvine ajujaht metsseale ning jaht röövulukitele, nagu hunt, ilves, rebane, kährik. Mitmel juhul on kütile abiks ka jahikoerad. Et jahiloomade arvukus Eestis püsiks, aitavad jahimehed metsloomadel külma ja pikka talve üle elada, neile metsa söötmispaikadesse toitu viies.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Koprauurija ja jahindusbioloog Nikolai Laanetu

Ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 12, 4/5

1978 | Filmikroonikad, Filmikroonika 1940 II pool-1991 | Režissöör: Ülo Tambek

Portreepala jahindusbioloogist ja koprauurijast Nikolai Laanetust.

Portreepala jahindusbioloogist ja koprauurijast Nikolai Laanetust.
Peida sünopsis Ava sünopsis
TRÜ kevadpidu

Ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 11 (1048), juuni 1973

1973 | Filmikroonikad, Filmikroonika 1940 II pool-1991 | Režissöör: Ülo Tambek

Tartu ülikooli tudengite kevadpidu Luunjas, kõneleb rektor Arnold Koop.

Otsingutulemused

Jahis ainult naised

Sundasunik

Jaht Eesti moodi

Koprauurija ja jahindusbioloog Nikolai Laanetu

TRÜ kevadpidu