Otsingutulemused

Filmis kehastatakse mõisaproua ja teda matkiva teenri vahelist pinget kahe teisiku abil. Kahe naise esitus muutub järjest intiimsemaks ja kõhedamaks. Koloniseerija ja koloniseeritava vaheline pinge muutub aina erootilisemaks ja peegeldab mõlema soovide ning fantaasiate põimumist. Tegevus toimub mõisas, mis on Eesti koloniaalmineviku arhitektuuripärand. Enne Vene impeeriumi kokkuvarisemist kuulusid mõisad saksakeelsele aadelkonnale, kes olid sajandeid Baltimaid valitsenud. Filmis on Balti kõrgklassi privileeg seostatud mitte jõudeeluga, vaid naise sooviga teostada end kunstnikuna.

1917. aasta sügis. Euroopas möllab Maailmasõda ja Venemaal käib revolutsioon. Mänguriloomuga noor kunstnik Toomas Haava saabub Pariisist venna Johannese sootalusse. Toomas on pealtnäha lõbus ja elegantne, tegelikult lõhestab teda aga sõjas kogetud õudus ja häbiväärne saladus. Teatakse, et ta naases Pariisist, kuhu kuue aasta eest läks, aga tegelikult tuleb Toomas otse rindelt. Noormeest närib painaja, sest tal polnud julgust oma sõbrale kuulide all gaasimaski viia ja sõber lämbus gaasirünnakus. Segadust lisab ka asjaolu, et Johannes elab sootalus koos Toomase noorpõlvearmastuse Liisiga, kelle Toomas kunstipealinna emigreerudes hülgas. Kohalikus lossis kohtub Toomas venna tööandjaga, paruness Lilitiga, kelles näeb (endiselt kiire edu peal ...

Mõisad on aastasadu vorminud eestlaste ja lätlaste elu ja vaimulaadi, Olnud ajaloo lahutamatu osa, on mõis jäänud nii eesti kui ka läti kultuuri lahutamatuks koostisosaks. Film tutvustab Eesti- ja Liivimaa mõisaid, vanade aadlisuguvõsade päritolu ning ajalugu. Kõnelevad von Ungern-Sternberide Stackelbergide, von Uexküllide suguvõsade esindajad. Kommenteerivad Mart Aru, professorid Torkel Jansson, Matti Klinge ja Helmut Piirimäe.

Jätkub Eestimaa ja Liivimaa mõisate ajalugu käsitlev sari. Tutvustatakse Skangale, Suuremõisa, Vana-Vigala ja Saue mõisaid, peatutakse Narvas Hermanni kindluse jalamil. Meenutavad Catharina Palme-Nielzen, Claes von Ungern-Sternberg, Ingrid von Uexküll. Kommenteerivad Katrin Maandi, doktor Tõnu Karma, professorid Torkel Jansson, Matti Klinge ja Sirje Kivimäe.

F1918. aasta kevadel seisid Narva lähistel vastamisi keiserliku Saksamaa okupatsiooniväed ja Eestist taganenud punakaartlaste salgad. Vastavalt Bresti rahu tingimustele pidasid pooled sel ajal relvastatud neutraliteeti. Vaataja ette kerkivad Siina Aunvärgi noorusmälestused otsekui lahtilastud Narva kose tormilised vood. Loo keskseteks tegelasteks on punakaartlased Jaan Tedder ja Avloi, mõlemad veendunud revolutsionäärid, kes kaitsevad noort nõukogude riiki. Kuid nende põhimõtted ses võitluses on erinevad. Mis on tähtsam - kas inimene on revolutsiooni jaoks või revolutsioon inimese jaoks? Nendele, kes sündisid Narvas sajandi alguses, pole see linn ilma koseta Narva. Aga Narva koske ei ole enam. Film on reekviem lahkunud inimestele ja kosele, ...

1918. aasta kevadel seisid Narva lähistel vastamisi keiserliku Saksamaa okupatsiooniväed ja Eestist taganenud punakaartlaste salgad. Vastavalt Bresti rahu tingimustele pidasid pooled sel ajal relvastatud neutraliteeti. Vaataja ette kerkivad Siina Aunvärgi noorusmälestused otsekui lahtilastud Narva kose tormilised vood. Loo keskseteks tegelasteks on punakaartlased Jaan Tedder ja Avloi, mõlemad veendunud revolutsionäärid, kes kaitsevad noort nõukogude riiki. Kuid nende põhimõtted ses võitluses on erinevad. Mis on tähtsam - kas inimene on revolutsiooni jaoks või revolutsioon inimese jaoks? Nendele, kes sündisid Narvas sajandi alguses, pole see linn ilma koseta Narva. Aga Narva koske ei ole enam. Film on reekviem lahkunud inimestele ja kosele, ...