Otsingutulemused

Triloogia viimane osa on filmisaaga pöörane lõppsirge, kus häbenemiseks pole aega ning risti ei lööda ette mitte millegi ees. Kolm parimat sõpra -Mart, Andres ja Toomas, tulevad tagasi. Nagu ikka, on neil on pakkuda geniaalne lahendus nii oma eluprobleemidele, kui filmisõbra vabale ajale.Kui vaataja kuldse kolmikuga viimati kohtus, olid meeste murepilved lahtumas ja naistejamad rahuldavalt lahenenud –Toomas jõudis tanu alla, Mart leidis tagasitee abikaasa rüppe ning Andres saanud lõpuks ühe kohtingust huvitatud neiu telefoninumbri. Loo viimase peatüki alguses aga leiame kolm klassivenda olukorrast, kus kuri saatus on kõige hullemini asunud Andrest väntsutama. Alustades eksnaise Anne uuest imalalt sulnist pereidüllist koos ...

Torgu meesansambel on Sõrve poolsaare peal viimane kooskäiv punt, kelle ridasid aga aeg halastamatult hõrendab: viimaste aastatega on maetud neli laulukaaslast. Kolmteist aastat tagasi loodud kaheksaliikmelisest ansamblist on alles kolm vaprat vanahärrat – Peeter, Leo ja Endel, kes ei taha elule alla vanduda. Aga kuidas laulda kolmekesi neljahäälset meestelaulu? Lahkunud juhendaja asemel on prooviruumis hääletult seisev akordion, vajalikku pillisaatjat saare pealt ei leia. Ei ole muud, kui tuleb hakata ette valmistama ansambli lõppakordi. Mehed otsustavad korraldada oma viimase kontserdi.

Piirilinna Narva rokkbändi AveNue muusikud tunnevad ennast piiri peal kõndijaina: nende laulud kõnelevad venelastest, kes on Eestile ikka veel võõrad, aga omadele juba võõrad. Bändi liikmed mõtisklevad eesti-vene identiteedi olemuse üle ja leiavad, et Eesti rahvuspoliitika peaks rohkem ühendama kui eristama, nägema venelastes eelkõige inimest, kellel on eestlastega sarnased mured, probleemid ja vajadused. Koos bändiga liigub film suurtel rokilavadel ja mitteametlikel köögipidudel, ringkondades, kus oma ainsaks kodumaaks peetakse Eestit, kuid mingil juhul ei olda nõus loobuma oma kultuurilisest identiteedist.

Kuidas elatakse Rakverest lõuna pool, meie kirjandusklassiku Eduard Vilde nime kandva ühismajandi mail ja mida siin tehakse, sellest film.

Iga kolme aasta järel kogunevad Sofiasse lapsed kogu maailmast. IV lasteassambleel rääkisid lapsed rahust ja armastusest, veedeti koos aega tantsides, lauldes ja mängides.

Filmimeenutus Vilniuses peetud rahvusvahelisest folkloorifestivalist Baltica '87, kus osalesid Baltikumi, Valgevene, Poola, Ungari, Saksa, Rootsi, Prantsuse ja Ameerika rahvamuusikud ja tantsijad.

Ühes Eestimaa väikelinnas määratakse ametisse uus linna täitevkomitee esimees. Noor mees asubki kohe tegutsema, võttes eriti bravuurikalt käsile elamuehituse. Paraku ei mõista kolleegid tema tegutsemismotiive. Mehe silmatorkavalt vähenõudlik elustiil üksnes süvendab umbusku - kas uus juht on lihtsalt eluvõõras idealist, kaugele ja kõrgele sihtiv konjunkturist, kes sobitab iga oma sammu ajastu vaimu kohaseks - või on ta tõepoolest siiras ühiskonnaparandaja? Pingestuvad parteikomitee ja täitevkomitee suhted, kuivõrd parteisekretär, kes suhtub uue linnajuhi ettevõtmisesse suure ettevaatlikkusega, on sunnitud lülituma uuenduste protsessi. Võtmeküsimuseks on vana mõtlemisviis, mis maskeerub uuenduste mängimisse.

Impressioonid 950-aastaseks saanud Tartust. Vaino Vahing jalutab Tartus ja mõtiskleb oma kodulinna üle. Tema rännakud viivad Emajõe luhalt Supilinna, Toomelt ülikooli, inimese sünni ja surma juurde. Vahing on justkui kõrvaltvaataja, salajane kaamerasilm, mis jälgib noori ja vanu, tudengeid ja pesunaisi, õpetlasi ja lihtsaid inimesi. Kirjaniku silme eest libisevad mööda Tartu olulisemad hooned kui vaimukeskused, linn kui vaimsuse hoidja. Tartu vaimu olemust püüavad sõnastada akadeemikud Harald Keres ja Harald Haberman, professorid Jüri Saarma ja Juri Lotman, teatrijuht Kaarel Ird ja parteitöötaja Indrek Toome.

IX sõjaveteranide kokkutulek ja koondansamblite esinemine 23. juunil 1979 Suure-Jaanis Lembitu linnusemäel.

Andres Söödi dokumentaalfilm räägib meie ühe tähtsama püha tähistamisest linnatingimustes. Varjatud kaameraga üles võetud kontrastirohke film kujutab ilmekalt jaanipäeva traditsioonilise sisu muutumist ja linlase emotsionaalset vaesumist, näidates linnaelanike käitumist jaanituledel - nende üksindust ja samas alkoholist tingitud ülevoolavat olekut suures rahvahulgas.