Otsingutulemused

Lauri Randla debüütfilm on komöödia ingeri-soome Tarkkinenide pere värvikast elust Eestis nõukaaja viimastel aastatel. Johannes sünnib eriskummalisse ingerisoome perre. Kui tema ema otsustab Soome tööle minna, jääb poiss Sillamäele vanavanemate kasvatada. Johannesel tuleb hakata üksinda elu tōsiasju avastama. Ta armub kōrvuni kooliõde Verasse, kakleb, riskib, saab karistada… ja taustal laguneb kurjuse impeerium, mida peeti igaveseks. Aga Leninid langevad, peale tungivad värvilised barbid ja reklaamid, taanduvad krokodill geenad ja tossavad moskvitšid… ja uksed läände lüüakse valla!

17.-18. sajandil pagesid udmurdid ristiusustamise ja sotsiaalse surve eest ning liikusid massiliselt Kaama jõest itta. Nad leidsid pelgupaiga baškiiride seas, kes olid islamiusulised ega keelanud neil elada esiisade tavade järgi. Nõukogude usuvastased kampaaniad ei suutnud udmurtide usutraditsioone välja juurida, kuigi paljudes külades peatati mõneks ajaks avalike palvuste pidamine. Täna toimub Kaama-taguste udmurtide juures udmurdi traditsioonilise usu taassünd, palvusi viiakse läbi peaaegu kõigis külades. Nende peamine eesmärk on tagada jumalate soosing, palvetada inimeste ja koduloomade tervise, viljasaagi, kogu maailma rahu jms eest. Baškortostani Vabariigi Tatõshlõ rajoonis, kus udmurdid elavad 19 lähestikku asuvas külas, on välja kujunenud mitmeastmeline palvuste tsükkel. Gurt vös ehk ...

Dokumentaalfilm Rein Taageperast on kvintessents suure mõtleja ja suure tegutseja eluteest ning elutööst. Filmis kõnelevad arhiiviürikud, aga ka tema kaasteelised nii Kalifornias kui Eestis. Ja muidugi Rein Taagepera ise.

17.-18. sajandil pagesid udmurdid ristiusustamise ja sotsiaalse surve eest ning liikusid massiliselt Kaama jõest itta. Nad leidsid pelgupaiga baškiiride seas, kes olid islamiusulised ega keelanud neil elada esiisade tavade järgi. Nõukogude usuvastased kampaaniad ei suutnud udmurtide usutraditsioone välja juurida, kuigi paljudes külades peatati mõneks ajaks avalike palvuste pidamine. Täna toimub Kaama-taguste udmurtide juures udmurdi traditsioonilise usu taassünd, palvusi viiakse läbi peaaegu kõigis külades. Nende peamine eesmärk on tagada jumalate soosing, palvetada inimeste ja koduloomade tervise, viljasaagi, kogu maailma rahu jms eest. Baškortostanis Tatõšlõ rajoonis, kus on 19 udmurtide küla, on arenenud välja mitmetasandiline palvetsükkel. Talvine kombestik on suvisest vähem säilinud. Jugi jõe ...

Pilguheit budistliku Kambodža perekonnatraditsioonile, mis seab vanemad kõrgemale kui Buddha. Lugu jõuab vaatajani läbi kolme eri põlvkonna naise, keda ühendab armastus khmeeride traditsioonilise dharma laulu vastu. 35-aastane Srey Oun on pühendunud vanemate abistamisele rasketes maatöödes. Tema suurim kirg ja lohutus on dharma laul smot, mida ta kohalikus üldhariduskoolis ka lastele õpetab. 25-aastane Srey Pov pääses tänu stipendiumile pealinna õppima, on tunnustatud dharma laulja ja firmaomanik. Korraldades tseremooniaid Kambodža rikkuritele, teenib ta piisavalt, et ülal pidada kogu oma perekonda. 60ndates pime laulik Koeut Ran pühendus pärast punakhmeeride genotsiidi traditsioonilisele dharma laulu õpetamisele. Tema parimad õpilased ongi Srey Oun ja Srey Pov.

Kolm muusikut saadavad Eesti rahvuskangelast Kalevipoega tema legendaarsetel rännakutel. Paul ja tema kaasmuusikud peavad jõudma kiviviskevõistlusele, et Kalevipojast saaks Eestimaa kuningas. Teekond võistlusele on aga täis raskeid takistusi, mida neli meest peavad ületama, et võiduka lõpuni jõuda.

Vumba mäed Mosambiigi keskosas, Zimbabwe piiri lähedal on mambo (pealik) Chirara kuningriik. Mambo positsiooni juhina tunnustab ka valitsus. Chiara kuningriigi kõige põhjapoolsemas kohas elab šamaan Mbuya Gondo, üle seitsmekümneaastane naine, kes peab tihti tseremooniaid tuntud kaljujooniste kohas. Pealik Chirara ei ole vana naise tegevusega rahul. Tema arvates tegutseb Mbuya Gondo liiga isesesisvalt ja nõuab tseremooniate eest liiga palju raha. Jälgitakse kahte rivaalitsevat autoriteeti ja väikese kogukonna suhteid iga-aastase vihmakutsumise tseremoonia ajal. Esiplaanil on rituaalid, mis segunevad ratsionaalsuse, imporditud ja kohalike usunditega.

Film käsitleb Eesti ühiskonnas toimunud muudatusi ajavahemikus 1979-1998 ja iseseisva Eesti riigi taastamist keeruka elukäiguga vabadusvõitleja Tiit Madissoni isiku ja saatuse kaudu. Kasutatud on amatöörvideokaadreid Eesti Ajaloo Instituudi arhiivist.

Iga inimese elus on loendamatu hulk lihtsaid ja keerulisemaid isiklikke ja riiklikke rituaale ning protokollireegleid. Filmis need rituaalid segunevad, isiklik muutub riiklikuks ja vastupidi, tänu millele vaatajal on ehk põhjust oma elu üle veidi avaramas plaanis mõtiskleda. Filmi kangelannal, noorel flöödimängijal Irinal on toimekas päevas täita rida isiklikke ja riiklikke rituaale.

Võitlus Amandus Adamsoni loodud Vabadussõja mälestussamba Lembit taasavamise ümber Suure-Jaanis. Kaasaegsed meenutavad kuju lõhkumist 1941. ja 1949. aastal ja Lembitu leidmist ühest laost 1950ndatel. Monumendi taastamiskoosolekul on EKP esindaja kuju vastu. Muinsuskaitsjate ja kiriku osatähtsus skulptuuri taastamisel. Fotod mälestuskivi pidulikust avamisest. Filmi pealkirjaks on tsitaat 1217. aastal toimunud Madisepäeva lahingu kirjeldusest Henriku Liivimaa kroonikast (1224–1227).