Otsingutulemused

Eeva Mägi lavastatud lühimängufilm on absurdist pakatav kohtudraama, mis jutustab loo kahest endisest abikaasast, kelle armastusest on saanud vihkamine ning järele on jäänud vaid soov teineteisele kätte maksta. Kõige selle vahele jääb aga väikene laps

Hillel on oma narkomaanist pojaga lähedane suhe. Ta saadab talle iga kahe nädala tagant raha. Peale riidu, mis neil telefoni teel tekib, Lauri kaob. Tema viimane teadaolev asukoht on Bogotá, Kolumbia. Meeleheitel Hille palub Lauri õel Eeval Kolumbiasse sõita ning üsna pea leiab Eeva end sürreaalsest ja halastamatust Bogotá allmaailmast ning teeb kõik endast oleneva, et leida oma vend.

Morten on uudishimulik ja leidlik poiss. Saatuse tahtel on ta sunnitud elama koos kasuvanematega, kes ei näe tema loovas tegevuses muud kui pahatahtlikku huligaanitsemist. Emata Morten ei ole siiski orb. Ta isa on kapten, kes töö tõttu peab suurema osa ajast merel viibima. Morten soovib isa eeskujul samuti kapten olla. Ta ehitab endale mängulaeva, mille mehitab erinevate putukatega. Unenäoline paralleelmaailm kirjeldab Morteni elu groteskses võtmes. Mingil hetkel maailmad segunevad. Nii Morteni päris kui ka fantaasiamaailm ähvardavad kokku kukkuda. Mõlema maailma päästmiseks on vaja julgelt tegutseda. Morten võidab ohud kangelaslikult. Tema kindlameelse tegutsemise taga on põhimõte - kapten ei jäta kunagi ...

Martin Kasesalu ehk Mats (40) on kirglik autogrammikoguja, elav spordientsüklopeedia ja andunud jalgpallifänn. Oma elu on ta sättinud nii, et muu elu autogrammikogumist ja spordi jälgimist ei segaks. Matsi eriline kirg on kõikvõimalikud Venemaa ja Ida-Euroopa endised spordistaarid, kelle puhul ei pea ta paljuks neid ka isiklikult üles otsida, et saada järjekordne väärt autogramm. Lisaks sellele satub ta kõikvõimalikele kummalistele spordivõistlustele nagu näiteks laste kiiruisutamise meistrivõistlused Peterburis, Tallinna Mõõk, veteranide tennisevõitlused. See on film totaalsest kirest, mis uurib, kas hobid võivad tänapäeval juba asendada tavapäraselt töötegemisele kuluvat aega. Kas osasaamine võõraste spordisangarite eludest on ka omamoodi eskapism?

Dokumentaalfilm jutustab Käru vallas asuvast eeldatavalt vanimast tegutsevast eesti pereklubist, mis tähistab 2017. a. oma 40. sünnipäeva. Pereklubi on koht, kus viiakse läbi erinevad pidusid, kus enamasti saavad kokku lihtsad maainimesed. Klubis on hetkel viis laudkonda, kes järgemööda valmistavad ette ja viivad läbi Kerro pereklubi üritusi. Traditsiooniliselt koosnevad laudkonnad peredest ja peale kasvavatest põlvkondadest. Pereklubi tegevus peegeldab kaasaegset maaelu, selle rõõme ja ohte, argi- ning pidupäevi, suhteid erinevate vanusegruppide, vanemate ning nende laste ja lastelaste vahel. Filmis tutvume põhjalikumalt kolme peategelasega, kes esindavad erinevaid põlvkondi. Kuulame nende lugusid ja jälgime nende tegemisi pidude ajal. Läbi Kerro klubi kroonika näeme, milline ...

Mõni objekt meie elus on tähenduslikum kui teised, olgu selleks jumalakuju või oluline mänguasi, mille elulugu on meie omaga põimunud. Mängimisel on kosmoloogiline iseloom, ta on mõistuseülene ja muudab kõik võimalikuks. Oluline asi peegeldab tagasi neid väärtusi, mida me vajame ja loome. Inimene aga hülgab oma iidolid ja unustab maagia võimalikkuse. Ta köidab ennast vabatahtlikult argipäeva ja determinismi ahelatesse. Ta ei näe, et kõik ümbritsev on illusioon ja et küsimus on vaid selles, millise reaalsuse me ise endale luua oskame. Unenäoliste kujundite, stop-motion animatsiooni ja dokumentaalsete lugude abil lahkab film seda, kuidas olulised objektid meid mõjutavad, andes meile võime olla ...

Süsimusta huumoriga vürtsitatud tragikomöödia tegevus toimub 1990. aastate teises pooles ühes väikeses vaeses maakohas. 27-aastane Allar, pisut rumalavõitu ja tahtejõuetu noormees liigub ühelt südasuviselt peolt teisele. Tempo on laes ja sündmused segased, värvikatest tegelastest rääkimata. Pingelised ja jaburad sündmused panevad Allari oma elu üle tõsiselt järele mõtlema ning ees ootab pöörane eneseotsing Eesti üheksakümnendates.

Helikopteripiloot Raul (34) kaotab Afganistani sõjas ühest silmast nägemise ja temalt võetakse ära tiivad. Vigane piloot on nagu haav atud lind. Depressioonis Raul vihastab välja oma abikaasa, kes tema juurest koos lapsega ära kolib. Raul, tundes end kasutu sandina, otsustab oma elule lõpu teha. Ta ehitab heeliumipallidest koosneva lennuvahendi, millega teha oma elu viimane lend.

Jaan Toomik tegeleb oma esimeses täispikas mängufilmis samade küsimustega, mis on teda huvitanud kogu tema kunstnikukarjääri vältel: surma ja seksuaalsuse teemad, kehalised moondumised, reaalse ja unenäolise vahekorrad, inimese põhihirmud, võõrandumine maailmast ja iseendast. Keskealise mehe korralik abielu on jõudnud tupikusse, ta heitleb endiste ja praeguste suhete vahel, teadmata, mida nendega peale hakata. Piiripeal elu hakkab mehe närvisüsteemi üle koormama, reaalsus ja unenäoline sulavad kokku, üha raskem on vahet teha, mis on tegelik ja mis luul. Toomik portreteerib hullumise-eelset plahvatuslikku seisundit, kus inimene ei leia enam vahendeid eluga kontakti saamiseks.

Viis inimest, kelle ballett on vallutanud juba noorena, on aastakümnete jooksul oma silmaga näinud selle kunsti kirkaimate tähtede süttimist ja sära maailmakuulsas Peterburi Maria teatris. Tantsu võluvaim on nad vangistanud, kuid kinkinud ka ülima naudingu hetki, mida nad tahaksid üha uuesti läbi elada, ikka ja jälle täpselt samal kujul.