Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (17)

Hipodroom

2021 | Dokumentaalfilmid, Olukirjeldusfilm | Režissöör: Vladimir Loginov

Vaatlev ja poeetiline autorifilm Tallinna hipodroomi kunagise hiilguse hääbumisest. Ümbritsevast väljalõigatud tänapäev on vormunud audio-visuaalseks etenduseks.

Oli 1923.aasta 25. november, kui Tallinna Hipodroom oma uksed Eestimaa pealinna südames publikule avas. Hipodroom peibutas külastajaid kihlvedude ja võiduajamistega ning võimalusega oma õnn totalisaatoril proovile panna. Tallinna Hipodroom oli üks suuremaid Baltimaades ja saavutas uskumatu populaarsuse, kuid alanud sõda lõhkus igapäevase idülli. Hävines restoran ja tulekahjus läksid kaduma ka tribüün ja kontorihoone. Majesteetlikust hipodroomist jäi püsti vaid üksik hobusetall. Kuid selle ainulaadse koha tulevik ja saatus on nukker. Tänane linnaplaneering lõpetab maailmasõja ja kolm riigivõimu üle elanud hipodroomi eksistentsi. Samm sammult hakkavad tallid tühjenema. Hobuseid jääb aina vähemaks. Üksteise järel suletakse uksi. Hipodroomi asemele kerkivad mõne aja pärast korterelamud ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Iseseisvuspäev

CIUE meediaosakond: Hanna Šeini bakalaureusetöö

2003 | Dokumentaalfilmid, Probleemfilm, Tudengifilmid | Režissöör: Hanna Šein

Nelja erineva sotsiaalse taustaga noore inimese elu tänapäeva Eestis iseseisvuspäeva, 2003. aasta 24. veebruari künnisel.

Nelja 20-25-aastaste, erineva tausta ja eluoluga eestlase lood. Vastamisi on Tallinna uue põlvkonna linnanoorte elu ja maailmavaade ning nende eakaaslaste elu ja olu Eesti väiksemates paikades. Püütakse uurida, mida mõtlevad, tunnevad ja tahavad väikelinnas varustajana töötav Rauno, ühe Tallinna suure kaubamaja osakonnajuhataja Rainer, Tartu Ülikoolis õppiv tudengineiu Brett ja noortalunik Andres. Kui erinevad on nende suhtumised enda elusse, Eestisse, maailma? Kas noored tunnevad, et on olemas kaks Eestit ja kumba neist kuuluvad nad ise? Filmi raamib 2003. aasta 24. veebruar – Eesti Vabariigi aastapäev.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Baltlaste leinapäev Torontos

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: Baltlaste leinapäev Torontos Jaanuar 1991

1991 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Leinapäev Torontos Nathan Phillipsi väljakul, kõneleb Läti vabariigi konsul Torontos Guntis Silinš.

Leinapäev Torontos Nathan Phillipsi väljakul. Toronto uuest raekojast väljuvad inimesed tulevad rongkäigus hoone esisele platsile, kantakse leinalintidega Eesti, Leedu ja Läti rahvuslippe. Leinamiitingul räägitakse traagilistest sündmustest Riias, kus miilitsa eriüksuse rünnakutes hukkusid inimesed. Kõneleb Läti vabariigi konsul Torontos Guntis Silinš. Ta meenutab Nõukogude režiimi poolt rahvale põhjustatud kannatusi ja tõdeb, et kahetsusväärselt uputatakse inimeste vabaduspüüe tänaselgi päeval verre. Guntis Silinš asetab lilled lipumasti jalamile. Lauldakse Läti hümni. Järgmine kõneleja mainib Balti riikide solidaarsust ühises võitluses vägivalla vastu. Leinalipud jäävad masti terveks nädalaks.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Toronto lätlaste kogukonna leinamiiting

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: Toronto raekoda. Läti kogukonna leinamiiting

1991 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Leinapäev Torontos Nathan Phillipsi väljakul Riias hukkunute mälestamiseks, kõnelevad lätlaste ja leedulaste kogukonna esindajad.

Leinapäev Toronto raekoja ees. Leinamiitingul räägitakse traagilistest sündmustest Riias, kus eriüksuse rünnakutes hukkus viis inimest. Kõneleb Läti Vabariigi konsul Torontos Guntis Silinš. Ta tänab Kanada kogukonda toetusavalduste eest ja Toronto linnavalitsust. Silinš meenutab Nõukogude režiimi poolt oma rahvale põhjustatud kannatusi ja tõdeb, et kahetsusväärselt uputatakse inimeste vabaduspüüe tänaselgi päeval verre. Guntis Silinš asetab lilled lipumasti jalamile. Järgneb leinaminut. Miitingulised hoiavad leinalintidega Eesti, Leedu ja Läti rahvuslippe. Leedu esindaja räägib sõjalistest konfliktidest maailmas, Kuveidi kriisist. Baltimaad on aga 50 aastat sõjas olnud, nüüd taotletakse iseseisvust. Lauldakse Läti hümni. Leinalipp jääb masti terveks nädalaks.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Perekond 43

1976 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Kirjanikest abielupaari Enn ja Helga Nõu perekroonika ettevõtmistest 1976. aasta suvel - Laine leer, külastuspäev skaudilaagris, kaatriga skäärides.

Külastuspäev Skofjärdeni skaudilaagris, Nõude pere läheb Liiat vaatama. Liia Nõu koos teiste gaididega ja Heinoga, telgi juures, välisööklas söömas. Õhtul toimub järve kaldal koos vanematega ühine lõkkeõhtu. Juunis 1976 on Laine Nõu Vallas ratsaleerilaagris. Juuli algul toimub Laine leeriõnnistamine Sparrsätra kirikus. Ratsaleerilaagrist ratsutatakse pikk tee kirikuni - ratsanikud paarides, rivi keskel kaunistatud hobukaarik leerilastega. Kiriku juures pidulik talitus, kohal õnnitlejad. Juulis suvitab Nõude pere Wello Uuskyla suvilas Bohuslänis Årsnäsis. Jalutatakse piki kivist mereranda. Nõude lapsed ujumas Oxtorgeti juures. Augustis toimub "Vändrametsa" skaudilaagri lõpetamine Metsakodus. Suve lõpul sõidetakse kaatriga skääridesse Kastöle.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Perekond 41

1975 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Kirjanikest abielupaari Enn ja Helga Nõu lapsed Metsakodu maailmalaagris 1975. aasta suvel.

Enn ja Helga Nõu lapsed Metsakodu maailmalaagris Rootsis 1975. aasta suvel. Laine, Heino ja Liia Nõu skaudiriietuses ja skauditervituseks tõstetud käega. Maailmalaagri avamine, kolonni ees kantakse osalevate riikide lippe. Telklaager metsa all. Laagrielu: rivistused, kogunemised, välisööklas söömine, metsajärves ujumine, magamine magamiskottides. Stendidele pandud laste käsitööd. Laagri pidulik lõpetamine.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Metsakodu 20. aastapäev 1974

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: Metsakodu 20 a.juubel 1974

1974 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Metsakodu, Eesti skaudilaager Rootsis peab 20. sünnipäeva.

Metsakodul on väike juubel - möödunud on 20 aastat laagri asutamisest 11. juulil 1954. 1974. aasta kevad-talv Metsakodus, järvejääl püütakse kala, siseruumis toimub nõupidamine. Kevadised korrastustööd laagripaigas. Talgulised söövad peamajas. Tööd jätkuvad - ehitustööde algus, uute jalgteede metsa rajamine, kütte tegemine, pestakse aknaid, riisutakse hoonete ümbrust. Luigepaar järvel. Juunis saabuvad laagrisse külalised naabrite päevale ja skaudisõprade päevale. Volvo meeskoor Skövdest esineb, Metsakodu esimees Ilmar Loorand kingib koorile sinimustvalge lipu. Hellake Maare Tomson tervitab tulijaid, skautmaster Gustav Ilves kõneleb Metsakodust ja eestluse probleemidest võõrsil. Jutlustab Elmar Tõldsepp. Võrkpall, krossijooks, õnneloos. Saunalised alasti järves ennast jahutamas. Õhtune teatrietendus. Suvine leerilaager Metsakodus. Väikeses ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Eesti NSV VII suvespartakiaad

Ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 19 (888), juuli 1967

1967 | Filmikroonikad, Filmikroonika 1940 II pool-1991 | Režissöör: Vladimir Parvel

Ülevaate Eesti NSV seitsmenda suvespartakiaadi spordialadest annab spordireporter Tiit Rääk.
Pustast, Balatonist ja paljust muust...

Ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 26 (895), september 1967

1967 | Filmikroonikad, Filmikroonika 1940 II pool-1991 | Režissöör: Reet Kasesalu

Rahvusvaheline üliõpilaste laager Ungaris.
Eesti Skautlike Noorte Rootsis 5. suurlaager "Põhjala"

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: Põhjala 1964

1964 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

V eesti gaidide ja skautide suurlaager "Põhjala" toimub Rootsis Koitjärvel ja Havilahel Lygnerni järve kaldal 18.-27. juulini 1964.

"Põhjala" jaguneb kaheks laagripiirkonnaks - gaidid Havilahel ja skaudid Koitjärvel. Laagrid tegutsevad iseseisvalt, kuid kogunevad ühisteks rivistusteks, pidustusteks ja lõkkeõhtuteks. Kohale saabub külalisskaute seitsmest riigist. Stockholmi Arlanda lennujaam. Külaliste vastuvõtt, bussiga sõidetakse edasi. Autodega laagrisse tulijad. Iga riigi malev kannab erisuguseid vormiriideid. Ameerika Ühendriikide, Norra, ja Rootsi rühmad marsivad lipuväljakule. Laagrijuht Harald Sepp avab suurlaagri, loetakse skaudiseadusi ja süüdatakse tõrvikud, lipud tõusevad mastidesse. Tervituskõned, kingituste üleandmine, rivis lahkutakse lipuväljakult. Laagri staabihoone on lõplikult välja ehitamata. Staabiruum, inimesed paberites korda loomas. Lühidalt tutvustatakse teenuseid laagris: vagunhaigla, kaubaait, postkontor, valve laagriväravas. Külalistelaagri juhiks on Ilmar Kajandi, kes registreerib sõidukeid. Olulisemaid kohti ...
Peida sünopsis Ava sünopsis

«
Eelmine
1
2
Järgmine
»