Otsingutulemused

Väikelinna teismelised armastavad aega veeta Ida-Virumaal Ontika pankrannikul ringi kõõludes. Ühel päeval teeb kamba liider Alo ebaõnnestunud nalja, proovides grupi vaiksemat ja rahulikumat liiget, Sandrit, kaljult alla lükata. Kui Sander järgmisel päeval kooli ei ilmu, muutuvad teised ärevaks ja otsustavad poisi üles otsida, et ta juhtunust kellelegi ei räägiks. Alo arvates peaks Sandriga ühendust võtma Laura, üks väheseid tüdrukuid peamiselt poistest koosnevas seltskonnas. Õhtusel peol tuleb Sandril otsustada, kas murda kiusatava staatusest välja või alluda kambamentaliteedile. Film kuulub kassetti "Paha lugu", mis räägib viiel erineval moel inimsuhetes varjul olevatest hoovustest, millest puhtalt pääseda on praktiliselt võimatu.

Lugu mehest ja maost, alkoholisõltuvusega pingviinist ja lindude kadumisest. Lugu õunapuust ja õuntest, juurtest ja juuretusest. Lugu paradiisist ja sellest väljalangemisest. Kibemagus suhtedraama pöörleb Lindmehe ja Madunaise romansi ümber. Mees tahab Naist, Naine tahab mehe sees elutsevaid linde. Lõpuks, kui mõlemad on kõigest ilma jäänud, leiavad nad üksteist, tõsiselt. See on armukolmnurk, mis viib järjekordse paradiisi hävinguni.

"Hella W“ tegevus leiab aset Euroopa ajaloo kõige otsustavamatel kümnenditel 1920-ndatest 1940-ndateni. Selleks ajaks oli Wuolijoki teeninud miljoneid, kirjutanud mitmeid poliitiliselt riskantseid näidendeid ning Hella tegevust jälgisid seoses tema vasakpoolsete vaadetega nii Briti, Nõukogude kui Soome salateenistused. Kui aga hargnema hakkasid Teise maailmasõja sündmused, leidis Hella end olukorrast, millel ei olnud lihtsaid lahendusi... Muuhulgas ka Postimehe kaasautorina töötanud Wuolijoki näidendid kuuluvad kirjandusklassika hulka: selle tipud on Niskamäe seeria, „Farmeri tütar“ ning „Härra Puntila ja tema sulane Matti“, mis on kirjutatud koostöös Bertolt Brechtiga.