Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (83)

Gorillamajandus

Doksari Meie maailm, 8/12

2016 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Märten Vaher

Dokumentaalfilm viib vaataja mägigorillade ja neid turistidele vahendavate metsagiidide igapäevaellu, milles on nii võitlust salaküttidega kui ka Aafrikale omast äärmist vaesust.

Ida-Aafrikas asuvas Rwandas on juba paarkümmend aastat suudetud viimase kodusõja ja genotsiidi järel, milles hukkus pea miljon inimest, vältida etnilisi pingeid ning ehitatud üles uut leppimisele suunatud ühiskonda. Selles hutude ja tutside riigis elatuvad inimesed peamiselt põllumajandusest, kuid kindlakäelistel valitsejatel on soov muuta see mägine maa Aafrika üheks moodsaimaks ning tehnoloogiliselt arenenumaks väikeriigiks. Ülesehituse peamiseks rahastamise allikaks on aga maailma ühed ohustatumad loomad, inimeste geneetilised lähisugulased - mägigorillad. Neid ülimalt haruldasi primaate on alles veel vaid mõnisada isendit ja just neid on lääne turistid kalli raha eest nõus vaatama. Dokumentaalfilm viib vaataja mägigorillade ja neid turistidele vahendavate metsagiidide igapäevaellu, milles ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Kooselu Sri Lanka moodi

Doksari Meie maailm, 11/12

2016 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Mati Kark

Filmi autorid otsivad lõimumise ja rahuliku kooselu valemeid koos verise kodusõja järgse Sri Lanka elanikega - teekorjajate, kalurite, müüjate, turismikeskuse töötajate ja eelkõige giid Michaeliga.

2016. aastal möödus seitse aastat Sri Lanka verise kodusõja lõpust. Mõned isegi ei mäleta enam, kes on Tamili Tiigrid ja mille eest nad võitlesid. Samas näeme me praegu Euroopas nii äärmusluse kasvu kui ka sõjalist konflikti Ukrainas. Tundub, et Sri Lanka kodusõja ajalugu on musternäidiseks, kui kergesti võib marurahvusluse kasv viia meid verise vastasseisuni. Aga mis paneb inimesi vihkama? Kus on lõimumise ja rahuliku kooselu valem? Filmi autorid otsivad neid vastuseid koos sõjajärgse Sri Lanka elanikega - teekorjajate, kalurite, müüjate, turismikeskuse töötajate ja eelkõige giid Michaeliga.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Balti Ülikooli lugu

2015 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Helga Merits

Dokumentaalfilm Balti Ülikooli tegevusest sõjajärgses Hamburgis.

Balti Ülikooli asutasid laastatud Hamburgis 1946. aastal balti päritolu õppejõud. Mõttega põgenike ülikoolist tuli välja Riia Ülikooli endine aserektor professor Fricis Gulbis. Hamburgis kohtus ta teiste Balti riikide esindajatega ja koos üritasid nad taotleda nõusolekut alustada akadeemiliste kursustega. Ülikooli saatis edu, kuid peagi algasid probleemid. Sõna „Balti” ei saanud enam kasutada. Õppejõude lasti lahti, üliõpilaste arvu vähendati ja kõigil soovitati tungivalt emigreeruda. Ülikooli sulgemine oli vältimatu, kuid ikkagi õnnestus rektoraadil see kolm ja pool aastat käigus hoida ning anda paljudele noortele võimalus paremale tulevikule. Endised üliõpilased kõigist kolmest Balti riigist räägivad oma loo, lisaks haruldased filmikaadrid, arhiividokumendid ja fotod.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Elavad pildid

2013 | Mängufilmid, Täispikk mängufilm | Režissöör: Hardi Volmer

Hardi Volmeri ajalooline armastusfilm ühendab eepikat ja komöödiat, varajase tummfilmi groteski ja kino kuldaja melodraamat.

Baltisaksa paruni kirgliku loomuga tütre Helmi ja teda vaikselt, kuid ustavalt armastava kinomehaaniku Juliuse saatus kulgeb läbi 20. sajandi ühes Tallinna vanalinna majas, mis muutub ja kohaneb vastavalt sellele, mida vahel rahutu, vahel õnnelik aeg endaga kaasa toob.
- Laenuta film
- Voogedastus
- Laenuta
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Heino Eller. Quinta Essentia

2013 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm, Muusikadokumentaal | Režissöör: Dorian Supin

Dorian Supini muusikaline eluloofilm heliloojast ja õpetajast Heino Ellerist.

Kuidas jutustada kunstnikust, kes elas 100 aastat tagasi? Võib-olla räägib kunst ise oma loojast ja sellest piisab? Mis on meie jaoks tähtsam – inimene ise, tema maailm või tema looming? Heino Elleri elulugu avaneb läbi tema abikaasa Ellu Elleri käsikirjaliste ülestähenduste. Heliloojat ja õpetajat meenutavad Heljo Sepp, Valter Ojakäär, Jaan Rääts, Arvo Pärt, Ivalo Randalu, Avo Hirvesoo, Olev Sau, Alo Põldmäe, Igor Garšnek, Jaak Ojakäär, Eri Klas, Tõnu Kaljuste. Kõlab Elleri muusika, näeme arhiivikaadreid ja fotosid Heino Ellerist ja tema ajast. Dorian Supini muusikaline eluloofilm heliloojast ja õpetajast Heino Ellerist on ühtlasi ka eesti kultuurilugu oma dramaatiliste ja helgete hetkedega.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Estonia

2006 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Hannes Lintrop, Renita Lintrop

Hannes ja Renita Lintropi ajalooline ülevaatefilm 2006. aastal 100-aastaseks saanud Estonia teatrist ja teatrimajast, milles põimuvad Eesti riikluse ja kultuuri lugu.

Eesti riigi ladinakeelset nimetust kandvas teatris Estonia põimuvad meie rahvusliku eneseteadvuse, kultuuri- ja riikluse ajalugu. Eesti Vabariigist viis aastat vanemas majas toimunud kultuuri-, seltskonnaelu- ja poliitilised sündmused annavad läbilõike eesti rahva ja tema riigi arenguloost läbi sajandi. Kes teab, kas iseseisvat Eesti riiki olekski olemas, kui ei oleks seda teatrit.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Äraoldud päevade summa

2005 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm, Muusikadokumentaal | Režissöör: Marianne Kõrver

Muusikaline dokumentaalfilm pagulashelilooja traagikast: rahvusvahelise mainega 20. sajandi eesti sümfoonik Eduard Tubin veetis elu teise poole Rootsis paguluses, kus valmis suur osa tema heliloomingust – Eestile kirjutatud muusikast.

Eesti suurim sümfoonik, helilooja Eduard Tubin (1905-1982) emigreerus sügisel 1944 Rootsi. Kodumaal tunnustatud helilooja on äkki tundmatu helilooja, kes kirjutab sunnitud vaikelus muusikat ja muutub isemoodi sümboliks oma väikesele rahvale. Ta on üksi iseenda ja oma loominguga. Uus kodumaa Rootsi ei tunne tema loomingu vastu huvi. Väliseestlased ei suuda heliloojale andestada külaskäike Nõukogude Eestisse, kus kõlab tema looming, ka paguluses valminud sümfooniad, ooperid. Traagika kõige kaotatu üle valab Tubin oma sümfooniatesse. Äng ja igatsus on igas helis, värvis ja ajahetkes. Sõna saavad helilooja kaasaaegsed: Neeme Järvi, Käbi Laretei, Veljo Tormis, Asta Lepik, poeg Eino Tubin. Meenutused, ajastu hõngu edasi andvad ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Eesti vangla

2003 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Indrek Kangur

Ajaloodokumentaali peategelane on Patarei vangla, unikaalne objekt nii arhitektuurilises kui ajaloolises mõttes.

Tower, Bastille, Sing-Sing, Butõrka – neis kurjakuulutavates ehitistes kajab vastu rahvaste ajalugu. 1918. aasta veebruaris loodud Eesti vabariigis sai selliseks paigaks merekindluse suurtükipatarei kasarmusse rajatud Keskvangla, rahvasuus lihtsalt Patarei. Aegade jooksul on siin kinni peetud ühtaegu nii kurjategijaid kui maailmaparandajaid. Maailmavaateliste veendumuste tõttu siin viibinud inimeste meenutustes peegeldub kilde meie riigi ja Euroopagi XX sajandi loost.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Sõda pärast sõda

2002 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Peeter Simm

Peeter Simmi dokumentaalfilm metsavendade tegevusest Eestis pärast Teist maailmasõda.

Metsavendade aastakümnete pikkune meeleheitlik vastupanu ei andnud loodetud tulemusi. Nad ei suutnud vabastada Eestit võõrvõimu ikkest ega hoida ennast ja omakseid. Siiski tõestasid nad järgnevale sugupõlvele, et iseseisev Eesti oli midagi, mille eest tasus võidelda ja surra. 13 endist metsavenda, meest ja naist, meenutavad oma metsavennalugu, räägivad mälestuskilde metsa minemise ajenditest, julgeoleku haarangutest, sissisõja taktikast, reetmistest, vangilangemisest, ülekuulamistest jpm. Sõna saavad Ilmar ja Ilse Kivisild, Olav Sööt, August Hatto, Henno Ernits, Oskar Roosi, Aleksander Õismaa, Vilhelmine Lääts, Viktor Paljula, Aksel Viisut, Hilja Sarapuu, Alfred Käärmann ja Aksel Mõttus.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Elasime Eestile

1996 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Andres Sööt

Portreefilm Alfred Käärmannist - Valgamaa mehest, kes on olnud üle oma saatusest.

Alfred Käärmanni noorusaastad ja parim meheiga kulusid sõjas, metsas ja Uurali vangilaagris. Nagu tuhandetel tema saatusekaaslastel, kellest nüüdseks on ellu jäänud vaid vähesed. 18-aastase koolipoisina pidi Alfred Käärmann Valgas otsustama, kellega ja kuhu edasi minna. Tema valis Omakaitse ning tegi kaasa lahingud Narva ja Tartu all. Kolm aastat hiljem sakslaste taandudes läks ta metsa. Seal elas mees koos kaaslasega ja ka üksi maa-alustes punkrites kokku seitse aastat. 30-aastaselt langes ta reetmise läbi julgeolekumeeste kätte ja 8. jaanuaril 1953 määrati talle 25+5 aastat. 15 aastat hiljem tuli ta lõpuks tagasi kodumaale. Ring oli täis saanud.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis

«
Eelmine
1
2
3
4
5
6
7
8
...
Järgmine
»