Otsingutulemused

Dokumentaalfilm toob esmakordselt kaamera ette metsadebatis osalenud metsatööstuse, Riigimetsa majandamise keskuse ja loodusteadlased, et saada selgust, mis Eesti metsaga on toimunud ning millise pärandi jätame järeltulevastele põlvedele tulevikus. Enam kui 60nes Eesti eri paigas üles võetud loodusfilm avab vaatajale Eesti metsade hetkeseisu ning näitab kuidas poliitilised otsused on meie ühise vara kasutamist mõjutanud. Film pakub lahendusi, et debati ummikseisust välja liikuda ning suunab tähelepanu teravikele, mis metsasõja infomüras on mattunud juhitud kommunikatsiooni sõnumite alla. Aga tõstatab ka küsimuse, kuidas metsasõja algusajast vahetunud üheksa valitsust on jätkuva passiivsusega riigi vara, metsaga, hoolimatult ringi käinud.

Noor naine istub üksinda rahvarohkes katuseterrassil. Peagi transporditakse ta metsa, kus ta komistab müstilise kuubiku otsa, mis aitab tal enesekindlust taastada ja uuesti linna tagasi pöörduda.

Suveöine pulmapidu kisub ootamatult pruutpaari Astridi ja Tõnise järsuks lahku kasvamiseks. Side, mis veel hiljuti tundus nii tugev, et lubada “jah, igavesti” ja otsus, mis äsja oli nii selge, langeb kahtluse alla ööl, mil oodatud kooselu pidi algama. Pulmadele eelnenud unistused ja mõtted sellest, mida abielu kummagi jaoks tähendab, ei ole enam see ankur, mis Astridit ja Tõnist antud lubaduse küljes hoiaks. Olles end teineteise külge sidunud, muutub ühe osapoole kõhklus ka teise kõhkluseks, teise raskus tõmbab ka esimese alla. Teadmata veel, kuidas olla koos, jäädes lihtsalt endaks, annab teed hirmule, et pühendumine teisele tähendab endast ilma jäämist. Abiellumise eel ...

1960-70ndad tõid nõukogude Eesti halli ja etableerunud kultuuripilti uue laine andekaid noori poeete ja kirjanikke, maalikunstnikke ja teatriuuendajaid. Käes oli muutuste aeg ja tunda oli vaba mõtte sündi. Evald Hermaküla alustas oma teatriteed noore, vihase geeniusena “Vanemuise” teatris, kus tõi lavale mitu siiani legendaarset lavastust. Ta oli teatriuuenduse peamine eestvedaja. Hermaküla suund oli selge – eemale tekstist ja mõistuspärasusest alateadvuse poole. Täispikk dokumentaalfilm räägib loo autori kasuisast Evald Hermakülast (1941-2000), karismaatilisest näitlejast, lavastajast ja väsimatust teatriuuendajast. Filmis segunevad lavastuslikud ja autori isiklikud mälupildid dokumentaalse arhiivimaterjaliga ning Hermaküla kaasaegsete mõtetega teatrist, elust ja surmast. Film uurib lavastaja ja kunstniku loomepsühholoogiat ja ...

Kasvasin Eesti rabametsas, mille nimi on Kõverdama. Praegu plaanib kaevandusfirma Kõverdama metsa maha võtta, et laiendada turba kaevandamist aiandusmuldade tootmiseks. Film koosneb katkistest ja ebatäielikest 3D-skannidest Kõverdama elustikust. Need jutustavad loo paigase sellisena, nagu see kunagi oli, ja mis sellest saab. Linateoses hõljuvad puude kummitused hävitatud maastike kohal, lilled kasvavad läbistatud kohtades, mälestused hiilivad katkises maailmas. On selge, et metsa ei saa teisendada numbriteks ja piltideks, paariks liigiks või resurssideks. Kui see hävitatakse, jääb see ikkagi kummitama.

Kas linna planeeritakse autodele või inimestele? See küsimus kerkib aina teravamalt. Sõnades luuakse küll helget tulevikku, kuid teod ja investeeringud räägivad tihti vastupidisest. Maria Uppini dokumentaalfilm uurib, kui keeruline on ellu viia suuremat visiooni, mis nüüdisajastaks linnaruumi Eestis. Vastandliku loojapaari loo kaudu näeme laiemalt võitlust ja muret elukeskkonna ja selle kvaliteedi pärast.

Vello läks 30 aasta eest elama Emajõe-Suursoo kõige kaugemale soosaarele. Jättis senise tööelu ja linnamelu, et elada kooskõlas emakese loodusega. Emajõe-Suursoos on veel sellist loodust, mis hakkab muust maailmast otsa saama. Üüratu deltasoostik laseb liikidel elada omaette, ilma inimese suurema sekkumiseta, kuigi ka inimene on selles soos varjupaika ja toidulisa otsinud juba aastatuhandeid. Vello elatab end mesindusest ja jahipidamisest, tema elu kulgeb loodus rütmis.

Mitte see, kui palju meil on, vaid see, kui palju me olemasolevat väärtustame, teeb meid õnnelikuks.

Eduka startup ettevõtte väike verinoor kollektiiv otsustab inimtühjal saarel tähistada oma firma osaluse müüki suurkorporatsioonile. Digitaliseerunud millenialid, kes astuvad oma ekraanide tagant otse metsiku looduse rüppe, leiavad peagi, et elu pärisprobleemidega hakkamasaamine polegi ainult nupulevajutuse kaugusel. Saarele saabudes selgub, et firma kolimissegaduse käigus on maha ununenud kogu vägijoogivarustus, saarel puudub ka mobiililevi, wifist rääkimata, ning vabas looduses polegi voolupistikuid telefonide laadimiseks. Nutirahvast ähvardab lõbujanusse suremine. Peagi avastatakse, et saare teises otsas elab veel üks kummaline kinnise olekuga üksik mees, täiesti nagu teiselt planeedilt, kellel juhtub olema pudel rummi, kuid kes seda nagu arusaamatu kiusu pärast endale hoiab. Rummipudelist saab lõbujanuse seltskonna ...

Dokumentaalfilm vaatleb ühe Eesti küla ümbritsevaid metsi kolme aasta vältel, tuues vaatajateni looduse mitmeksesisuse, ilu ja rahu, kuid ka selle kadumist.