Avaleht

Must teemant (1923)

Tartus üles võetud viieosalise tummfilmi tegijad tituleerisid filmi ambitsioonikalt "esimeseks eesti kunstdraamaks". Teos, mis aga jäljendas väidetavalt tuntud vene "Kuldseeria" draamasid, pole säilinud ja selle sisust pole lähemalt midagi teada.

Mineviku varjud (1924)

Liivi ordu vallutatud Eestimaal kaitseb maarahvas visalt oma vabadust. Vapper Uno põgeneb vangistusest oma hõimlaste juurde. Vanemate soovil ja Taara targa julgustusel on noor malevapealik Kaljo just astunud rahva etteotsa, kui rahulikke inimesi tabab mõõgavendade rünnak. Kaljo armsam Laine ja Uno langevad rüütlite kätte. Kaljo õde Virve hiilib vaenlase laagrisse ja vabastab Uno, kes ühineb malevaga. Ees seisab heitlus elu ja surma peale.

Esimese öö õigus (Jus primae noctis) (1925)

Vabadussõjas kohtunud eestlanna Helja ja tema inglasest peigmees John kuulevad vana professori käest rahvapärimusloo Eesti süngest minevikust. Mõisahärra von Sternhelli eesti soost paaž Mangu kosib kena orjapiiga Linda, kuid isanda tahtel röövitakse pruut otse pulmast ja viiakse tema lossi, ettekäändeks jõhker keskaegne tava - esimese öö õigus. Mangu koos talupoegadega astub neiu au nimel meeleheitlikku võitlusse mõisameestega.

Tšeka komissar Miroštšenko (1925)

1920ndate Nõukogude Venemaal ootavad teiste eestlaste seas Eestisse opteerumise luba neiu Agnes ja tema ema ning Agnese noorpõlvesõber, insener Karl Raudsepp oma kihlatu Ernaga. Armastus aga ei küsi inimeste plaanidest, viletsast elust ega üldisest vägivallaõhkkonnast. Karli ja Agnese vastastikused tunded äratavad Ernas sellise armukadeduse, et ta saadab Agnese peale tšekaasse valekaebuse. Tšekaa kätte sattunud Agnese ilu köidab nii komissar Miroštšenkot kui salaagent Hevelyni. Mõlemad otsustavad, et neiu peab saama tema omaks.

Kevade unelm (1927)

Vilsandi saarelt pärit noor ja aateline ehitustehnikumi üliõpilane Enn Mänd ja pealinna jõuka pere tütar Hilma Aamisep unistavad ühisest õnnest. Nende armastusele on kiivas ehitusmeister Pilliroog. Oma ärisuhete kaudu survestab ta Hilma tõusiklikke vanemaid, et need mõjutaksid tütart temaga sõbrustama. Ta ei kohku tagasi intriigidest ega suisa vägivallast, et oma eesmärke saavutada. 1920ndate aastate Eesti pealinna tõusikute elu kujutamine annab tummfilmile sotsiaalkriitilise värvingu.

Noored kotkad (1927)

Vabadussõja-aineline "Noored kotkad" on üks väheseid enne 1940. aastat tehtud eesti mängufilmidest, mis on peaaegu tervikuna säilinud. Tegelased on kolm sõjasõpra, noored mehed maalt ja linnast, kes isamaa eest võideldes elavad läbi nii riskantseid kui romantilisi hetki, kaotamata vahvust, külma verd ja huumorimeelt. Filmi iseloomustavad mastaapsed lahingustseenid ja patriotismipaatos. 2007.a jõudis see tummfilm digitaalselt taastatuna taas suurele ekraanile spetsiaalselt selleks puhuks kokku pandud saatemuusikaga.

Dollarid (1929)

Tagasihoidliku taustaga masinakirjutaja Evi ja ärimees Metsa poeg Gustav kohtuvad juhuslikult rongis ja armuvad. Noormehe isa, kes ühtlasi on Evi tööandja, on kategooriliselt nende suhte vastu. Ta loodab poega naita rikka pruudiga, päästmaks oma pankrotiohus firmat. Siis aga saab Evi ootamatu päranduse, mis keerab asjaosaliste ühiskondlikud positsioonid pea peale.

Jüri Rumm (1929)

Üks väheseid enne 1940. aastat tehtud mängufilme, mis on peaaegu terviklikult säilinud, jutustab rahvasuus kuulsaks saanud õilsa röövli Rummu Jüri legendaarsetest seiklustest 1880ndate Eestis. Lugu algab mõisa toapoisile Jürile osaks saanud ihunuhtlusest, mida uhke ja sõltumatu noormees härrastele ei andesta. Tema armsama Madli au on mõisas samuti ohus ja neiu päästmiseks tuleb Jüril riskida vangistusega. Kuid osava ja hulljulge mehena jääb ta tabamatuks. Noorte armastajate lugu põimub kaelamurdvate kelmustükkidega mõisnike arvel. Kodumaine Robin Hood maksab kätte talurahvale tehtava ülekohtu eest. Tummfilmis näeme üht Eesti varasema filmiloo õnnestunumat kaklusstseeni.

Kire lained (1930)

Tummfilm salapiirituse Soome smugeldamisest, rahast, võlgadest ja kirglikust armastusest.

Pühapäevakütid (1930)

Eesti esimene näitamiskeelu saanud linateos jutustab groteskse naljaloo lihtsameelse kirikuõpetaja ja viinaninast köstri koomilistest seiklustest talvisel karujahil. Otepää kauni looduse taustal kulgev lõbus jant saab ootamatu pöörde, kui kolmepäevaselt jahilt naasnud õpetaja leiab kodust oma tagasihoidliku abikaasa asemel eest moodsa poisipea ja uute kommetega suurilmadaami, kes mehe äraolekul on käinud Tallinnas seltskondlikku lihvi saamas.

Vahva sõdur Joosep Toots (1930)

Suunitluselt sõjaväge propageeriv ja žanrilt komöödiavõtmes linalugu räägib lihvimata talupoisi Joosep Tootsi elust sõjaväeteenistuses ning tema katsetest võita tagasi armsa neiu Teele poolehoid, keda uhkeldav ratsaväeohvitser ähvardab üle lüüa. Filmi lopsaka huumoriga kujutatud sündmustikku on pikitud palju Eesti kaitseväge tutvustavaid dokumentaalkaadreid. Peale mõne Oskar Lutsult laenatud kirjanduskuju ja nime pole filmil midagi ühist tema tuntud Tootsi-lugudega.

Päikese lapsed (1932)

Maalikunstnik Arno ja tantsijanna Helja idüllilisse suveromanssi Eesti pankranniku maalilise looduse taustal sekkub ootamatult rikas preili Margot. Ta meelitab Arno Pärnusse lõbusat kuurordielu nautima, jättes Helja pankrannikule armsama järele igatsema. Põhjamaa suvi on lühike, aga küllalt pikk, et oma tunnetes selgusele jõuda.