Avaleht

Vihmas ja päikeses (1960)

Noor töömees Jaak on maailmaga pahuksis. Talle tundub, et kõik, mis ta ette võtab, lõpeb halvasti. Ent soojuselektrijaama ehitusel kohtab ta kommunistlikke noori, kes tema ägedust küll heaks ei kiida, kuid ei mõista teda ka hukka ja on valmis talle hädas appi tulema. Pikkamööda avaneb tema loomuse teine pool.

Perekond Männard (1960)

Eesti Vabariigi algaastail, enne 1924. aasta 1. detsembri mässu hargneva loo keskmes on kaks perekonda: Männardid ja Neiderid, kellest esimesed jäävad ustavaks proletariaadi võitlusele ka pärast selle lüüasaamist, teiste eluideaaliks aga on oma maja, pood ja värkstuba.

Juhuslik kohtumine (1961)

Menukal estraadisolistil Rein Laigol ja tema ansamblil on põhjust muretseda – nende repertuaar on kulunud ja populaarsus ohus. Filharmoonia otsib juba uusi talente. Kuulnud konkursisaali ukse tagant imelist sopranit, pakub Laigo esinemist efektsele noorele daamile, keda ta peab hääle omanikuks. Ta ei aima, et laulja oli hoopis too neiu, kellega ta kohtus kord üsna iseäralikus olukorras ja kes tegi tervele linnale tuntuks tema uue laulu.

Ohtlikud kurvid (1961)

Tudengi ja mootorisportlase Marika ja temaga äravahetamiseni sarnase kaksikõe baleriin Elleni lõbusad ja dramaatilised seiklused Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringrajal toimuvate võistluste taustal. Marikal on võimalus teha oma valik erineva eetilise tasemega sportlaste, oma treeningukaaslaste seas. Senistest saavutustest upsakaks muutunud Rauli liigne enekindlus saab ränga hoobi, kui oma järjekordses võidus kindel olles, osutub ta hoopis kaksikõdede poolt ninapidiveetuks.

Laulu sõber (1961)

Agronoomia üliõpilane Tõnu leiab oma praktikakohas, õitsval järjel Kalevi kolhoosis eest palju andekaid lauljaid, eriti aga hõbehäälse Malle. Kuid kolhoosiklubi on kinni ja lauluväljakust on tehtud seakoppel. Malle isa, esimees Palk peab laulmist tööaja ja -jõu raiskamiseks. Kolhoosnikud, kuuldes, et Tõnu oskab koori juhatada, astuvad esimehe tahte vastu. On ju tulemas üldlaulupidu ja rahvas tahab peole minna. Ülevaatus läheb hiilgavalt ja kiita saab selle eest ei keegi muu kui Palk. Kuid eelproovidele ta koori sõita ei luba, ja lootus on juba kustumas. Abi tuleb sealt, kust keegi ei oska oodata.

Ühe küla mehed (1961)

Esimene sõjajärgsel ajal eestlaste tehtud film jutustab loo saatusliku valiku ette sattunud eesti kaluritest. Tormiheitluses Soome randa triivinud, on nad Nõukogude piirivalve ja julgeoleku silmis otsemaid kahtlustatavad. Kuid olulisem kui ametivõimude seisukoht on meeste endi tõdemus, et mehed ühest külast pole alati ühe küla mehed.

Jääminek (1962)

Väikesel Viirelaiu saarel elab kaks uhket kalurisuguvõsa, kelle perekonnapeade vahel valitseb ammune vimm. Meeste isepäisus ja allumatus Saksa okupantidele viib dramaatiliste sündmusteni, kus ellujäämine on halvem kui surm. Paindumatu loomuga Laas Lautrikivi kogeb, et kogukonna põlu alt pole võimalik pääseda, jääb ainult otsustada, kuidas end lunastada.

Ühe katuse all (1962)

Mari Põder on 50ndatel kolhoosi juhtides teeninud eeskujuliku esimehe tiitli, täites kindlal käel kõik kõrgemalt poolt tulnud ülesanded. Majand aga käib järjest alla. Parteikomitee saadab kohale instruktor Peeter Arro, kes näeb, et esinaine on inimeste jaoks hirmuvalitseja. Uue esimehe valimistel peab Mari taanduma. Võimust ilmajäämine on talle krahh ja ta asub oma positsiooni taastama isikukultuse ajal omandatud võtete abil.

Jalgrattataltsutajad (1963)

Veetlev jalgrattakonstruktor Rita on saanud valmis uudse võidusõiduratta mudeli nimega Helesinine Antiloop. Neiu tahab, et keegi võidusõitja katsetaks seda Tallinn-Riia velotuuril, kuid rattasportlaste seast ei leia ta kedagi, kes sellega nõustuks. Siis aga kuuleb ta, et tema uued tuttavad Robert ja Leo on meistersportlased, ja lahendus ongi käeulatuses.
Filmil on kaks paralleelset süžeed: tegevuse kõrval, milles osalevad näitlejad, kulgeb multiplikatsioonivahenditega lahendatud paroodia Autori ja Režissööri sekeldustest filmivõtetel ja kunstinõukogus.

Jäljed (1963)

Heino Raagen ja tema rindekaaslased alustavad kodukülla jõudes uut võitlust - kolhoosi asutamist. Sõjaaja kannatused ja hirmud on inimesi räsinud, kuid nad hoiavad kokku ja kaitsevad omasid. Heino kallim Valve ei räägi talle oma metsas varjunud venna Roberti plaanidest ja tagajärjeks on nende armastuse purunemine. Elu läheb edasi, kuid pettumus ja viha nõuavad oma ohvreid veel aastategi pärast.

Null kolm (1964)

Kiirabiarst Olga on ausameelne, otsekohene ja südamlik naine, kellel on kindlad arusaamad inimestevahelistest suhetest, arstikohustustest, sõprusest ja armastusest. Kui Olgas tärkab armastus doktor Aleksandr Tennovi vastu, siis loodab ta, et mees hindab samu väärtusi.

Mäeküla piimamees (1965)

Kui Mäeküla vana mõisnik parun von Kremer heidab silma Tõnu Prillupi nägusale noorikule Marile, ei taha Prillup sellest esiotsa midagi kuulda. Ent parun pakub välja ahvatleva tehingu. Kehvast Prillupist saab mõisa piimarentnik tingimusel, et noorik tuleb mõisa, kui härra kutsub. Prillupi õnnelootused aga ei täitu. Uue Mäeküla piimamehe äri ei õitse ja naise jagamine mõisnikuga on talle üha enam vastumeelt. Mari peaks tema meelest oma kaksikelu põlgama, kuid naine, kes on alistunud meeste tehingule, ei võta selle häbi oma hinge peale.

Me olime 18 aastased (1965)

Pärast juunipööret jaguneb vastandlikeks leerideks ühe Eesti väikelinna gümnaasiumi seni üksmeelne lõpuklass ja poliitika lahutab ka noored armunud Elmari ja Virve. Kehvast perest noormees leiab end kommunistide seas, haritlasperest neiu aga tahab jääda truuks eestluse aadetele. Siiski kogevad nad, et tunded ei olene ainult ideedest. Ajastu on aga karm ja nõuab otsustavaid valikuid.

Supernoova (1965)

Supernoova avastamisest unistavad nii noor andekas diplomand kui ka kogemustega range professor. Kui õnn naeratab uljale alustajale, on elevil kogu uurimisrühm. Siis aga põrkuvad vastandlikud arusaamad teadustööst ja tuleb langetada otsuseid, mis näitavad teadlase hingesuurust.

Kirjad Sõgedate külast (1966)

"Sent surmaga võlgu ja koperdab merel!" kuuleb Martin Puri ühel ilusal kalapüügipäeval oma paatkonna juhi Augusti suust. Paadikaaslased on vanale mehele tõesti aeg-ajalt hõlpu andnud, kuid Sõgedate külas aastasadu elanud ja meretööd teinud põlvkondade järeltulijad teavad, et kedagi, kes merd armastab, ei saa sellest vägisi lahutada. Merel ei ole füüsiline jõud mehe ainus mõõdupuu. Kui on vaja päästa inimesed sügistormis hukkuvalt purjekalt, näeb Martin, et tuleb tegutseda mitte mere vastu, vaid temaga koos.

Mis juhtus Andres Lapeteusega? (1966)

Kui Andres Lapeteus haiglas teadvusele tuleb, on tal seljataga pikk öö vanade rindesõpradega, kuid märksa pikem on lugu sellest, kuidas kunagi üheskoos verd valanud meeste vahele tekkis mõistmatus ja võõrdumus. Kas oli see stalinistliku režiimi esilekutsutud paratamatus, tõusikliku naise mõju või isikliku arguse ja konformismi tagajärg? Kuidas õieti juhtus see, mis Andres Lapeteusega juhtus?

Tütarlaps mustas (1966)

Nooruke Saale tuleb oma tädi juurde rannakülla, üleni mustas, näpus väike kohver. Selles on tema ainus kallisvara, valgust murdev klaaskuul - mälestus emast, kelle surma järel on tütarlaps jäänud maailma üksinda. Talle on saanud osaks tõrjumine ja alatus ning ta ei ootagi enam inimestelt midagi head. Tema üllatuseks on noor kalur Tanel valmis temaga rannas kõndima kasvõi vaikides, võõristamata ja naeruvääristamata Saale usku Jumalasse. Pikkamööda avaneb Saale hing ka maise elu värvidele.

Keskpäevane praam (1967)

Jaanipäevasel Virtsu-Kuivastu praamil satuvad kokku kõige erinevamad inimesed: juuksur oma dotsendist abikaasaga, tema sõjainvaliidist vend koos õe hüljatud lapsega, neli murdehuvilist tudengineidu ja neli noort spetsialisti, bussitäis mandril käinud saarlasi ning armunud paar, kes end jänestena veoautokoormas praamile smugeldanud. Haige peaga tüürimees laseb eeskirjadele vaatamata pardale kaks kütuseautot ja keset merd selgub, et praamil seisva veoauto furgoonis on süttinud puuvill.

Viini postmark (1967)

Enne sõjakate vuntsidega sõnakas mees, nüüd vaikides kõike taluv lössis pastlanahk - sellist iseloomustust peab Martin Roll kuulma oma rindesõbra Tõnis Uppi suust. Asjade seis nii tööl kastivabrikus kui kodus häirib teda tõesti, kuid ta ei võta midagi ette, süüvib vaid oma postmargikogusse. Ent kuuldud kibe tõde sunnib Martinit Tõnisega kihla vedama oma suurima aarde - Austria WIPA margiploki peale. Plokk jääb tema kogusse ainult sel juhul, kui ta ühe päeva jooksul ütleb selgelt välja, mida mõtleb.

Hullumeelsus (1968)

Teise maailmasõja lõpu eel marsib kaunis mõisahoones paiknevasse vaimuhaiglasse sisse erikomando, et patsiendid likvideerida. Kuid gestaapo on saanud anonüümkirja teatega, et hullude seas varjab end vaenlase agent. Ohvitser Windischil tuleb mitmesaja vaimuhaige seast loetud päevadega leida simulant. Algab kassi-hiire mäng.

Inimesed sõdurisinelis (1968)

Kui Punaarmeesse mobiliseeritud eesti meestest pärast raskeid katsumusi tööpataljonides formeeritakse Eesti Laskurkorpus, on paljudel neist raske leida õiget võitlusvaimu - nii ka Enn Kalmul. Alles pikal teel Eestimaa poole ja ränkades lahingutes Velikije Luki all selgineb sõdimise mõte ja siht. Kodusel pinnal, Emajõe kallastel aga tuleb temal ja ta relvavendadel minna vastamisi rahvuskaaslastega, kes kannavad vaenlase mundrit. Mida tundsid ja kuidas käitusid inimesed, keda aeg sundis sõdurisinelisse? Paatosevabas ja ilustamata sõjafilmis kujutatakse sõja argist palet, sõda kui rasket tööd, mida laskurkorpuse võitlejad eesti meestele omase visadusega päevast päeva teevad, eesmärgiga jõuda tagasi koju.

Libahunt (1968)

Tammaru talus kasvab üles kolm last – perepoeg Margus ja kaks orbu, Mari ja Tiina. Tiina on erk ja väle nagu tulesäde ning Margusele ütlemata armas. Isa ja ema tahavad, et ta võtaks naiseks Mari, sest too on nende hõimust, Tiina aga võõrast verd. Tema ema hukati nõiana häbipostis. Mari meelest on Tiina Marguse ära teinud. Tema süda ei luba poissi nõia tütre saagiks jätta, ja nii süüdistab ta kasuõde terve küla ees libahundiks käimises. Tammaru talus kasvab üles kolm last – perepoeg Margus ja kaks orbu, Mari ja Tiina. Tiina on erk ja väle nagu tulesäde ning Margusele ütlemata armas. Isa ja ema tahavad, et ta võtaks naiseks Mari, sest too on nende hõimust, Tiina aga võõrast verd. Tema ema hukati nõiana häbipostis. Mari meelest on Tiina Marguse ära teinud. Tema süda ei luba poissi nõia tütre saagiks jätta, ja nii süüdistab ta kasuõde terve küla ees libahundiks käimises.

Gladiaator (1969)

Esimese maailmasõja ajal läheb saarlastel Joonasel ja Tiidrikul korda hulljulge põgenemine Saksa sõjavangist. Kodumaal aga ei oota neid rahulik elu. Sõda käib endiselt, kuid veel raskemad katsumused seisavad Joonasel ees kodus. Tema ponnistused paremale elujärjele ja jõukamate inimeste sekka tõusmise nimel osutuvad nurjunuks. Just need asised inimesed reedavad ta ja Joonasel tuleb käia läbi tõeline gladiaatoriheitlus, mõistmaks, mis on elus tegelikult tähtis.

Kevade (1969)

Paunvere kihelkonnakooli õpilased Arno ja Teele, Toots ja Kiir, Tõnisson ja Imelik kogevad ühe koolitalve jooksul tundeid, mille jälgi nad kannavad terve oma edaspidise elu - tõelisest sõprusest ja esimesest armastusest kuni eneseleidmise ja elusihtide selginemiseni. Lugu täis kirevaid juhtumusi, värvikaid karaktereid, lopsakat huumorit ja peeni tundevarjundeid jutustab noorte inimeste kujunemisest nende elukevadel.

Viimne reliikvia (1969)

Liivimaa, 16. sajand. Noor rüütel Hans von Risbieter saab isalt päranduseks reliikvialaeka Püha Brigitta säilmetega, mida ihaldab enda valdusse saada klooster. Risbieter on nõus loovutama reliikvia, kui saab naiseks abtissi ingelliku õetütre Agnes von Mönnikhuseni. Agnese süda tuksub aga robinhoodlikule vabale mehele Gabrielile, kes astub vapralt välja vabaduse ja õigluse eest. Romantiliste seikluste varjus on ridade vahele põimitud eestlaste vabadusvõitluse prahvatav vimm. Ajaloolise dekoratsiooni vormis ja varjus on legendaarne seiklusfilm suutnud kõnetada paljusid põlvkondi.