Avaleht

1967

Filmioperaator, -lavastaja ja -produtsent Arko Okk on sündinud 25. detsembril 1967 Tallinnas. Lõpetanud 1986 Tallinna 44. Keskkooli, alustas õpinguid Üleliidulises Riiklikus Kinematograafiainstituudis (VGIK, ÜRKI) kino- ja telefilmi operaatori erialal professor Aleksandr Galperini juures. Pärast sõjaväeteenistust jätkus õppetöö Moskvas operaator Aleksandr Rõbini ja Aleksandr Knjažinski meistriklassis. Arko Okk lõpetas ÜRKI 1993. Aastail 1994–1998 oli ta vabakutseline. 1998 rajas Okk koos Jaan Tättega stuudio Acuba Film OÜ. 1999–2002 töötas lisaks oma stuudiole ka Rudolf Konimois Filmis reklaamfilmide operaatorina. Pärast seda on olnud seotud peamiselt Acuba Filmiga ja tegutsenud vabakutselise operaatorina. Eesti Kinoliidu liige (al 1995), Eesti Filmioperaatorite Ühingu (E. S. C.) asutajaliige (al 2006), Euoopa Filmioperaatorite Liidu IMAGO liige (al 2006), Euroopa Filmiakadeemia liige (al 2007), Eesti Rahvusliku Produtsentide Ühingu asutajaliige (2007) ning Eesti Filmilavastajate- ja Stsenaristide Ühingu asutajaliige (2012).

Arko Okk alustas filmitegemist juba keskkoolis ("Sügisball" (1984), "Näärivana ja Ded Morozi võitlus" (1985) jm). Üleliidulise Riikliku Kinematograafiainstituudi lõpetas ta viimase eestlasena. Pärast instituudi lõpetamist asus tööle Hardi Volmeri debüütmängufilmi "Tulivesi" (1994) operaator-lavastajana. Nende koostöö jätkus hiljem mängufilmiga "Minu Leninid" (1997) ja Eesti esimese animeeritud dokumentaalfilmiga "Mees animatsoonist" (2005). Arko Okk on operaatorina teinud mängufilmid "Lurjus" (1999), "Agent Sinikael" (2002), "Sigade revolutsioon" (2004), ning Eesti-Läti-Sloveenia koostööfmängufilmi "Kilņieks" aka "Koer, lennuk ja laulupidu" (2006).

1999 debüteeris režissööri ja produtsendina mängufilmiga "Ristumine peateega" (Jaan Tätte samanimelise näidendi järgi). Mitmel korral töötanud operaatorina ja/või produtsendina koos oma kunagise õpingukaaslase Laila Pakalņina filmilavastuste juures ("Kurpe" aka "King" (1998), "Buss" (2004), "Visions of Europe" (2004),  "Kilņieks" aka "Koer, lennuk ja laulupidu" (2006)).

Oki hilisematest projektidest on äratanud rohkem tähelepanu Eesti Vabariigi 90. aastapäevaks valminud kahetunnine dokumentaal "Seal, kus lõpeb luule" (2009) ning Eesti esimesed stereoformaadis dokumentaal- ja mängufilmid, nagu 3D formaadis minimalistlik portreefilm Lennart Merist "Monoloogid 3D" (2007–2011) ja lühimängufilm "Lootus 3D" (2011, inspireerituna Jaan Krossi novellist "Neli monoloogi Püha Jüri asjus").

Filmograafia

2014 Allan (dokumentaalfilm), Acuba Film, produtsent, režissöör, operaator

2013 Cetrdesmit divi (dokumentaalfilm), Kompanija Hargla, operaator; produtsent, režissöör Laila Pakalņina

2012 Lisa, Go Home (dokumentaalfilm), Acuba Film/ Uljana Kim Studio, produtsent; režissöör Oksana Buraja

2011 Lootus 3D (lühimängufilm), Acuba Film, režissöör, produtsent

2007-2011 Monoloogid 3D (rahvusvaheline pealkiri "Man Who Lived in Three-Dimensional Time") (dokumentaalfilm), Acuba Film/ Uljana Kim Studio, režissöör, stsenarist, produtsent

2009 Seal, kus lõpeb luule (dokumentaalfilm), Acuba Film, režissöör, operaator, produtsent

2006 Kilņieks (Koer, lennuk ja laulupidu) (mängufilm), (Kompanija Hargla, Casablanca Film, Acuba Film, operaator, produtsent (+ Laila Pakalņina, Igor Pediček); režissöör Laila Pakalņina

2005 Piisa torn (dokumentaalfilm), Vesilind, režissöör, operaator

2005 Mees animatsoonist/ Pärnograafia/ Pärnography (dokumentaalfilm), Acuba Film/ Kompanija Hargla, operaator; režissöör Hardi Volmer

2004 Buss (dokumentaalfilm), Acuba Film/ Kompanija Hargla, operaator (+ Ališer Hamidhodžajev), produtsent; režissöör Laila Pakalņina

2004 Sigade revolutsioon (mängufilm), Rudolf Konimois Film, operaator; režissöörid Jaak Kilmi ja René Reinumägi

2003 Intiimne linn (dokumentaalfilm), Acuba Film/ Pangloss, operaator, produtsent (+ Artem Davidjants); režissöör Kristiina Davidjants

2003 Kaksikelu (lühimängufilm), Exitfilm/ Andres Hägglund Dagsljus AB, operaator; režissöör Raimo Jõerand

2002 Agent Sinikael (mängufilm), Exitfilm/ Suhkur Film/ Zentropa Aps, operaator; režissöör Marko Raat

2002 Raul Rajangu – Viljandi fenomen (dokumentaalfilm), Omafilm, operaator; režissöör Liina Kulles

1999 Saar (dokumentaalfilm), F-Seitse/ Yle TV 2, operator, idee autor (+ Jaan Tätte); režissöör Jaan Tätte

1999 Ristumine peateega (mängufilm), Acuba Film, režissöör, stsenarist (+ Jaan Tätte), produtsent

1999 Lurjus (mängufilm), ONfilm/ Acuba Film, operaator; režissöör Valentin Kuik

1998 Kurpe (King) (mängufilm), Black Forest Films/ Schlemmer Film/ ZDF/Arte, II operaator; operaator Gints Bērziņš, režissöör Laila Pakalņina

1997 Minu Leninid (mängufilm), Faama Film/ Lenfilm/ YLE TV/ Eesti Televisioon, operaator; režissöör Hardi Volmer

1997 Perekondlik sündmus (lühimängufilm), Faama Film/ Eesti Televisioon, operaator; režissöör René Vilbre

1997 Pavasaris/ Le Printemps (Kevad) (dokumentaalfilm), Studija Kinema/ Sodaperaga Production, operaator; režissöör Valdas Navasaitis

1996 Hääled (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm/ ONfilm/ F-Seitse, operaator; režissöör Valentin Kuik

1996 Maja Nõmmel (dokumentaalfilm), operaator, režissöör, produtsent

1996 Protokoll (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, operaator; režissöör Valentin Kuik

1995 Viimane lend (telelavastus, videofilm), ETV Teleteater, operaator (+ Priit Vehm); autor ja lavastaja Valentin Kuik

1994 Pilv peopesal (dokumentaalfilm), Faama Film, operaator; režissöör Airi Kasera

1994 Tulivesi (mängufilm), Faama Film/ Tallinnfilm, operaator; režissöör Hardi Volmer

1993 Väekargajad (lühimängufilm, diplomitöö), Tallinnfilm, operaator; režissöör Talvo Pabut

1992 Песнь о красном наперсточнике (Lugulaul verevast sõrmkübarast) (lühimängufilm, tudengifilm, kursusetöö), VGIK, operaator (+ Gints Bērziņš); režissöör Aleksandr Kurnjajev

1992 2225 (dokumentaalfilm, tudengifilm, kursusetöö), Põhja-Kaukaasia Dokumentaalfilmide Stuudio [VGIKi kursusetöö], operaator (+ Sergei Gavrilov), režissöör (+ Sergei Gavrilov)

1992 Rudens sniegas (Sügisene lumi) (dokumentaalfilm, tudengifilm, kursusetöö), Studija Kinema [VGIKi kursusetöö], operaator (+ Vladas Naudžius); režissöör Valdas Navasaitis

1991 Vesine lugu (etüüd, tudengifilm), Tallinnfilm [VGIKi kursusetöö], operaator (+ Gints Bērziņš), režissöör (+ Gints Bērziņš)

Auhinnad

2011 parima režissööri auhind Biškeki lühifilmide festivalil lühimängufilmi debüüdi “Lootus 3D” eest

2007 Aleksandr Knjažinski nimeline auhind parima operaatoritöö eest, SRÜ ja Baltimaade filmifestival "Kinošok", Anapa, Venemaa – filmi "Koer, lennuk ja laulupidu" eest

2006 Kultuurkapitali aastapreemia audiovisuaalse kunsti alal – filmi "Mees animatsoonist" eest

2003 Kultuurkapitali aastapreemia audiovisuaalse kunsti alal – filmi "Agent Sinikael" eest

2000 parima režiidebüüdi auhind "Opera Prima", XVIII Montevideo rahvusvaheline filmifestival, Uruguai – filmi "Ristumine peateega eest

1999 FIPRESCI auhind parimale mängufilmile programmis "Northern Lights", X Stockholmi rahvusvaheline filmifestival, Rootsi – filmi "Ristumine peateega" eest

1994 Viiburi linnavõimude auhind operaatoritöö eest, Viiburi rahvusvaheline filmifestival "Aken Euroopasse" – filmi "Tulivesi" eest

Valikbibliograafia

Artiklid

2013

Tatrik, K. (2013). Läti filmirežissöör ajas Viinistus taga hukkunud laeva õmblusmasinaid [L. Pakalniņa filmi „Hei, Rasma“ võtetest]. Eesti Päevaleht, 13. aug, lk 6.

2011

Tuumalu, T. (2011). Prillikino areng seisab mõttemugavuse taga [intervjuu; lühimängufilmist "Lootus 3D"]. Postimees, 30. nov.

Veidemann, R. (2011). Tummfilm on tagasi – juba stereoskoopilisena [lühimängufilmist "Lootus 3D"]. Postimees, 30. nov.

Veidemann, R. (2011). "Monoloogid 3D": metafüüsiline monument president Lennart Merile. Postimees, 22. apr.

Okk, A. (2011c). Unistus 21. sajandi Eestist. Postimees, 1. märts.

Ellermaa, E. (2011). Kolmemõõtmeline Meri [portreefilmist "Monoloogid 3D"]. Nädal, 21.-27. veebr.

Teinemaa, S. (2011). Vastab Arko Okk. Teater. Muusika. Kino, nr 2, lk 4-18, ill.

Tuumalu, T. (2011). Prillikino pole vaid "Avataride" päralt, jutlustab Arko Okk. Postimees, 17. veebr.

Okk, A. (2011a). Kiri Neitsi Maalile [filmitegijate olukorrast Eesti Vabariigis]. Postimees, 5. jaan.

2010

Okk, A. (2010). 3D-dokumentaal Lennart Meri elust. Eesti Ekspress, 23. dets.

Adorf, M. (2010). Lennart Meri oleks teinud just sellise filmi! [lühiintervjuu Arko Okiga]. Eesti Päevaleht, 21. dets.

2009

Kübar, E. (2009). Film sellest, mis on välja lõigatud ["Seal, kus lõpeb luule"]. Teater. Muusika. Kino, nr 12, lk 94-100, ill.

Ruus, J. (2009). Riiulifilmide taassünd [ülevaade kunstnik Evald Okase poja Jüri Okase ja dokumentaalfilmi "Seal, kus lõpeb luule" tegijate, levitajate ja vastutavate ametnike vahel toimunud kirjavahetusest, mille sisuks on J. Okase nõudmine keelustada filmi levitamine, kuni sealt pole eemaldatud E. Okast käsitlev osa]. Eesti Ekspress: TV Ekspress, 10. dets, lk 2-3.

Palli, I. (2009). Taheti kunsti, välja kukkus nagu alati [mängufilmist "Ristumine peateega"]. Maaleht: TeRa, nr 31, 30. juuli.

Remsu, O. (2009). Surmatants ja Gerd Kanter [dokumentaalfilmist "Seal, kus lõpeb luule..."]. Sirp, 13. märts.

2005

Remsu, O. (2005). Tabamatu Vilsandi [filmist "Piisa torn"]. Sirp, nr 34, 16. sept.

Laasik, A. (2005). Avo Piisk ja Piisa torn: majakavahi luigelaul [filmist "Piisa torn"]. Eesti Päevaleht, 12. sept.

Hein, I.-K. (2005). Mees nagu majakas [dokumentaalfilm Vilsandi endisest majakavahist "Piisa torn"]. Postimees, 8. sept.

Laurisaar, R. (2005). Paljasjalgne Tõnisson seikleb jälle [Eestist pärit budistlikud usumehed Karl Tõnisson (1883-1962) ja Friedrich Lustig (1912-1989), kelle kirevast eluteest plaanivad filmi Tiit Pruuli, Kiur Aarma ja Arko Okk]. Eesti Päevaleht, 30. apr, lk 20-21.

2004

Lõhmus, J. (2004). Ristumine peateega. Postimees: Arter, nr 2, 10. jaan.

2000

Soosalu, K. (2000). "Kino on minu armastus ja kirg" [kohtumisest mängufilmi "Ristumine peateega" režissööriga]. Lääne-Harju Ekspress, 15. apr.

1999

Kulli, J. (1999). Mis on hinge hind ehk Imet ei sündinudki [mängufilmist "Ristumine peateega"]. Teater. Muusika. Kino, nr 7, lk 64-68, ill.

Okk, A. (1999). Eesti kino elab [riigi toetuse vajalikkusest eesti mängufilmidele : Vastuseks Sulev Vedleri artiklile "Ülekullatud linateosed" 20. mai Eesti Ekspressis]. Eesti Ekspress, 3. juuni.

Okk, A. (1999). Eesti kino elab tegemata projektides [Eesti filmitootmise probleemidest]. Eesti Päevaleht, 25. mai.

Maimik, A. (1999). Puust voki õmblemispüüd [mängufilmist "Ristumine peateega"]. Sirp, 30. apr.

Raudam, T. (1999). Ristumine rahateega [mängufilmist "Ristumine peateega"]. Postimees, 29. märts.

Lõhmus, J. (1999). Ainult illusioon [mängufilmist "Ristumine peateega"]. Postimees: Kultuur, 27. märts.

Mirme, O. (1999). Usu uskumatut, näe nähtamatut [mängufilmist "Ristumine peateega"]. Õhtuleht, 20. märts.

Vaarik, A. (1999). Film nagu jänes ["Ristumine peateega"]. Postimees: Kultuur, 20. märts.

Koppel, A. (1999). Muinasjutt kuldsest kalakesest [intervjuu enne mängufilmi "Ristumine peateega" esilinastust]. Postimees, 19. märts.

Maiste, V.-S. (1999). Film jaotab 4 miljardit dollarit [mängufilmist "Ristumine peateega"]. Sõnumileht, 19. märts.

Teder, T. (1999). Sõnatiinus valgel linal [mängufilmist "Ristumine peateega"]. Sirp, 19. märts.

Kapstas, M. (1999). Raha pärast tehtud film [mängufilmist "Ristumine peateega"]. Eesti Päevaleht, 18. märts.

Laasik, A. (1999). Seinte vahele aheldatud peatee suurel kinoekraanil [mängufilmist "Ristumine peateega"]. Eesti Päevaleht, 18. märts.

1998

Lõhmus, J. (1998). Režiidebütant nelja miljardi dollariga: Arko Okk väntas filmiks Jaan Tätte näidendi "Ristumine peateega". Postimees: Kultuur, 21. aug, lk 10-11.

Teinemaa, A. (1998). Persona grata: Arko Okk. Teater. Muusika. Kino, nr 6, lk 91-93, ill.