Avaleht

1972–2008

Filmi- ja telerežissöör ning monteerija Anri Rulkov sündis 16. juunil 1972 Tallinnas. 1987 lõpetas ta Nõmme Muusikakooli viiuli eriala ja 1991 Tallinna 1. Keskkooli. Seejärel proovis mitmeid töökohti ja oli mitu aastat tööl Stockmanni kaubamaja muusikaosakonnas, enne kui otsustas 1996. aastal astuda Tallinna Pedagoogikakooli kultuuriteaduskonna filmi ja video erialale. Rein Marani juhendatud kursuse lõpetas Anri Rulkov 2001 kiitusega. Vaimukatele kursusetöödele järgnes bakalaureusetööna valminud dokumentaalfilm "Helmut" (2001), mille kriitika hindas kordaläinuks. 2001. aasta Theodor Lutsu filmipäevadel Palamusel anti Rulkovile selle eest konkurssprogrammi parima filmi auhind.

Oma esimeses ekraaniteoses, mille tegevus hargneb Eesti külaolustikus, uuris Rulkov kaduma läinud kinomehaaniku lugu ja tema oletatavat kuritööd. Koluvere hooldekodus vändatud lühimängufilm "Hirm" (2004) on psühholoogiline triller, mis kisub lahti alateadvusse ja unenägudesse surutud pained. Heaoluühiskonna olustikust võikasse keskkonda kistud naise kahtlusi võimendab väärakate inimeste ebastabiilsus ja siseilm pööratakse pahupidi. Õudusfilmi elementidega lühimängufilmis segunevad unenäolisus ja reaalsus, võimust võtab eksistentsiaalne kindlusetus. 2004. aastast töötas Anri Rulkov Exitfilmis režissööri ja monteerijana, seejärel tegi vabakutselise režissöörina teleseriaale ja saateid firmades Filmimees, Eetriüksus, Umberto Productions ja Revolver Film. Rulkov on olnud tegev ka kolleegide filmide juures, põhiliselt monteerijana.

Anri Rulkov suri 1. aprillil 2008. Enne lahkumist oli ta just alustanud kultuurkapitali "Ela ja sära" stipendiaadina tööd pika mängufilmiga "Kuidas paraneda fotograafiast".

2012 avaldati filmialbum "Filmirežissöör Anri Rulkov", millesse kuulusid kaks plaati lühifilmidega ja artiklid tema filmide arvustustega. Rulkovi mälestuseks asutasid filmiekspert Raimo Jõerand, telerežissöör Indrek Simm, filmiprodutsent Peeter Urbla ja teadlane Alex Rulkov temanimelist auhinda väljaandva sihtasutuse. 1000 euro suurune preemia antakse kord aastas Pimedate Ööde Filmifestivali raames ühele Eesti tudengile, kelle koolitööna valminud filmi(de)s on tunda autori sisemaailma väljendamise otsinguid kõige ehedamal moel. Esimese inimesena pälvis preemia Triin Ruumet.

Tagasivaade Anri Rulkovi loomingule

"Anri Rulkov (1972-2008) on Eesti kinoloo – ja ma vist ei eksi, kui seda ütlen – esimene noorelt surnud režissöör, kelle tööd moodustavad selgelt isikupärase terviku. Kui otsida Rulkovile võrdlust kirjandusest, siis võiks see olla Jaan Oks (1884–1918), kelle kasinat ja isepärast loomingut on samuti raske eesti kirjanduse üldisesse voolu sobitada. Rulkovi lühifilmides on kokku võetud kogu see essents, millesse ja millest hargnevad mõned omapärast nägemisoskust aimata laskvad varased etüüdid. Kaks kooliaegset dokikatsetust ("Lavka" ja "Aur") ja üksikud hilisemad tööd (sh krimisarja "Kelgukoerad" sünge katseosa ja dokumentaalfilm kunstnik Mare Vindist).

Kõiki lühifilme iseloomustab mingi kummaline ja halvaendeline ettemääratuse kohalolu, mida kaasaegsed nimetasid areneva autori heaks atmosfääritajuks ja oskuseks luua pinget ebakindluse sisendamisega, aga mida nüüd võib vaadelda ka kui autori isiksuse hämarate tahkude avamise kõige adekvaatsemat peegeldust. Anri Rulkov ise tunnistas intervjuudes, et teda huvitabki inimese peidus pool ehk "see, mida me teame, aga ei tea, et teame". Filmide autorina ei kippunud Anri Rulkov kunagi oma töid seletama ega osanud ta ka oma ideid kuigi veenvalt kirja panna. Kui  keegi küsis tema sõnumi või tehtu tähenduse kohta, ütles Rulkov, et kõik on filmides olemas – vaadake ja tundke. Arvan, et tema järjepidev heli- ja pildikesksus on meie sõnakeskses maailmas, kus ollakse harjunud kõike tõlkima, kahtlemata andekuse, aga ka kunstnikule hädavajaliku ülbe enesekindluse märk. Jääb loodetavasti tulevaste filmiuurijate oletada, kui sügavale oma alateadvuse kihtidesse oleks Rulkov veel võinud kaevuda ja kas sellest oleks võinud välja kasvada mõni laiema kõlapinnaga üldistus ("Hirm" oli samm sinnapoole) või põhjendaski talle antud aja lühidus ka loomingu intensiivsuse."

Jõerand, R. (2010). Tagasivaade Anri Rulkovi loomingule. Sirp, 22. okt.

Filmograafia

2008 Fritsud ja blondiinid (dokumentaalfilm), Kuukulgur Film/ Subjektiv Filma, monteerija (+ Arbo Tammiksaar); režissöör Arbo Tammiksaar

2008 Amatöörid (lühimängufilm), Vesilind/ Tugev Tuul Films, monteerija (+ Marianne Kõrver); režissöör Marianne Kõrver

2008 Raske elu (dokumentaalfilm), Reede, režissöör (+ Indrek Simm)

2006 Kelgukoerad (Kiusamine koolis) (telemängufilm, krimiseriaali pilootosa), Risti Grupp/ Kanal 2, stsenarist (+ Raimo Jõerand, Toomas Kirss), režissöör

20056 Mare Vint (dokumentaalfilm), Exitfilm [Eesti Kunstnike Liidu tellimus], režissöör

2005 Teekond ruudulisel laudlinal (dokumentaalfilm), Exitfilm, dokumentaalfilm, monteerija; režissöör Peeter Urbla

2005 Stiilipidu (mängufilm), Exitfilm/ Silva Mysterium, monteerija; režissöör Peeter Urbla

2004 Hirm (lühimängufilm), Exitfilm/ Nils Johansson Film & Dekor AB, stsenarist, režissöör, monteerija

2003 Kaksikelu (lühimängufilm), Exitfilm/ Dagsljus, monteerija (+ Raimo Jõerand); režissöör Raimo Jõerand

2003 Intiimne linn (dokumentaalfilm), Pangloss/ Acuba Film, monteerija (+ Kristiina Davidjants); režissöör Kristiina Davidjants

2003 Potisetud tulevad jälle/ Potisetod. Teine tulemine (dokumentaalfilm), Exitfilm, monteerija; režissöör Peeter Urbla

2002 Kuningas üheks päevaks (dokumentaalfilm), Exitfilm, monteerija; režissöör Peeter Urbla

2002 Graali otsimas (dokumentaalfilm), Exitfilm/ Art Digital, toimetaja; režissöör Britt Urbla

2001 Helmut (lavastatud dokumentaalfilm, tudengifilm, bakalaureusetöö), TPÜ/ Exitfilm, idee autor, režissöör, heli, montaaž

2001 Väliseesti (dokumentaalfilm), Concordia Ülikool (CIUE)/ Exitfilm/ Kanal 2, näitleja (roll: uurija), heli (+ Toivo Tulevi, Harmo Kallaste); režissöör Raimo Jõerand

2000 AA ravi (dokumentaalfilm, tudengifilm), TPÜ filmi ja video õppetool, toimetaja, heli (+ Raul Aan); režissöör Raimo Jõerand

2000 Aur (dokumentaalfilm, tudengifilm), TPÜ filmi ja video õppetool, idee autor, stsenarist, režissöör, operaator, monteerija (+ Ingrid Laos)

1999 Anton (lühimängufilm, tudengifilm, rühmatöö), Loominguline ühendus "Suits", režissöör (+ Andres Maimik, Arbo Tammiksaar, Kristiina Davidjants)

1999 Juliet (lühimängufilm, eksperimentaalfilm, tudengifilm), TPÜ filmi ja video õppetool/ Exitfilm, stsenarist, režissöör

1998 Lavka (dokumentaalfilm, tudengifilm), TPÜ filmi ja video õppetool, stsenarist, režissöör

1997 Etüüd valgusele (lühifilm, tudengifilm), TPÜ filmi ja video õppetool, idee, režissöör

Telesaated ja -sarjad režissöörina

2008 Saladused, Reede

2007 Samar ja Hokumipi (lasteprogramm), Revolver Film

2007 Hajameelselt abielus (lõpuosad), Umberto Productions

2006 Edekabel 2006, Ruut

2006 Normanni show, Ruut

2006 Õige valik, Ruut, kaasrežissöör Indrek Simm

2005 Täiesti salajane Ruut

2005 Naistevahetus, Filmimees

2004 Sõbrannad, Filmimees

Anri Rulkov 16. VI 1972 – 1. IV 2008

Aprilli hakul sööstis igaviku filmiväljadele meie noorema põlvkonna üks andekamaid režissööre Anri Rulkov. Esimese hooga keeldus mõistus omaks võtmast sellist ootamatut äraminekut. Kuid inimese saatuse rajad on kummalised ja surma käigul vahest oma loogika, millele paratamatult ka elu peab alluma.

Eesti filmiilma tuli Anri Rulkov eelmise sajandi lõpus läbi Tallinna Pedagoogikaülikooli filmi ja video õppetooli professor Rein Marani juhendamisel. Vaimukatele kursusetöödele järgnes 2001. aastal dokumentaalfilm "Helmut", mille kriitika hindas kordaläinuks. 2001. aasta Theodor Lutsu filmipäevadel Palamusel anti Rulkovile selle eest konkurssprogrammi parima filmi auhind. Nüüd tagantjärele tundub eriti tähenduslik, et juba Rulkovi esimeses linateoses kummitab tugevalt surma vari. Eesti külaolustikus hargnevas tegevustikus uurib režissöör Rulkov kaduma läinud kinomehaaniku lugu ja tema oletatavat kuritööd. Pealtnäha midagi põrutavat ei juhtu, aga seda enam mängib kaadritagune pinge kui ebamäärasus ja teadmatus. "Helmutis" ei anta mingit ühest seletust, küll on seal kahtlusi ja küsimusi, mis jäävadki painama.

Lühimängufilm "Hirm" (2004), mis üles võetud Koluvere hooldekodus, on pesueht psühholoogiline triller, mis kisub lahti alateadvusse ja unenägudesse surutud pained. Heaoluühiskonna olustikust võikasse keskkonda kistud naise kahtlusi võimendab väärakate inimeste ebastabiilsus ja siseilm pööratakse pahupidi. Õudusfilmi elementidega mängufilmis segunevad unenäolisus ja reaalsus, mälu kihid kratsitakse lahti, võimust võtab eksistentsiaalne kindlusetus. "Hirmu" põhjal võib autorit liialdamata pidada meie Hitchcockiks.

Anri Rulkov sai käe valgeks ka teleseriaali lavastajana, Kanal 2 eetris jookseb kriminaalsari "Kelgukoerad".

On ääretult kahju, et Anri pidi siit ilmast lahkuma täispikka mängufilmi kaasa võtmata. Ettevalmistuse ja arenduse faasi jäi kahe täispika kunstilise mängufilmi projekt. Aga küllap teeb ta need teoks sealpoolsuse kujutlematutel võtteplatsidel. Meie silmad seda kahjuks enam näha ei saa. Aga varem või hiljem lähme kõik järele Anrile ja selle paratamatuse pärast pole mõtet olla liiga nukker.

Sirp, 11. aprill 2008

Auhinnad

2005 Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti preemia "Ela ja sära"

2002 I koht tudengiprogrammis, Rauma filmifestival, Soome – filmi "Helmut" eest

2001 grand prix (konkurssprogrammi parim film), Palamuse VI filmipäevad – filmi "Helmut" eest

1999 III koht tudengiprogrammis, Rauma filmifestival, Soome – filmi "Juliet" eest

Valikbibliograafia

Raamatud, monograafiad

Filmirežissöör Anri Rulkov [filmialbum] (2012). Tallinn: Sihtasutus Anri Rulkov.

Artiklid

Teder, T. (2012). Rulkovi saladus elab edasi [filmialbumist "Filmirežissöör Anri Rulkov"]. Sirp, 31. aug.

Jõerand, R. (2012). Anri Rulkovi lõputud filmid. Teater. Muusika. Kino, nr 6-7, lk 136-141, ill.

Kaus, J. (2012). Pilk Veltani autost. Anri Rulkovi lühifilmidest. Rmt: Filmirežissöör Anri Rulkov, lk 23-28.

Jõerand, R. (2012). Fragmente hirmutavast avarusest. Kestvus ja katkestus Anri Rulkovi loomingus. Rmt: Filmirežissöör Anri Rulkov, lk 33-35, 38-45.

Jõerand, R. (2010). Tagasivaade Anri Rulkovi loomingule. Sirp, 22. okt.

Jõerand, R. (2008). Anri Rulkov in memoriam (16. VI 1972 – 1. IV 2008). Teater. Muusika. Kino, nr 5, lk 92-93, ill.

Anri Rulkov 16. VI 1972 – 1. IV 2008 (2008). Sirp, 11. apr.

Davidjants, K. (2008). Teisipäeval suri noor ja lootustandev filmirežissöör Anri Rulkov. Eesti Päevaleht, 3. apr.

Jõerand, R. (2008). Tegime filme, kus surrakse [sõber ja kolleeg jätab hüvasti Anri Rulkoviga (16.06.1972–01.04.2008)]. Postimees, 3. apr.

Linnuste, V. (2006). Süvatähenduste hirmus tõelus [filmist "Hirm"]. Postimees, 13. mai.

Eslas, U. (2006). Lödvad kelgunöörid [Kanal 2s esilinastus 14. aprillil telemängufilm "Kelgukoerad"]. Postimees, 18. apr.

Rebane, M. (2006). "Kelgukoerad" tahtnuks läbimõeldumat lugu. Eesti Päevaleht, 17. apr.

Kulli, J. (2006). Põnevusfilmist "Kelgukoerad" võib saada seriaal. SL Õhtuleht, 14. märts.

Kivimäe, J. (2005). Kunstnike liidu tellimusel on valminud kolm uut kunstifilmi ["F.F.F.F. läheb laiali", "Mare Vint" ja "Jaan Klõsheiko"]. Sirp, 9. dets, lk 7.

Liivrand, H. (2005). Klõšeiko, Mare Vint, effid [kolm uut dokumentaalfilmi eesti kunstnikest: "F.F.F.F. läheb laiali" (Kuukulgur Film 2005, rezh. Marko Raat, "Mare Vint" (Exitfilm 2005, rezh. Anri Rulkov) ja "Jaan Klõsheiko" (Estonia Film 2005, rezh.-d Eve Ester, Igor Ruus)]. Eesti Ekspress: Areen, 3. nov.

Adorf, M. (2005). Näpuharjutused [lühifilmidest "Juliet" ja "Helmut"]. Teater. Muusika. Kino, nr 1, lk 102-105, ill.

Ansip, K. (2005). "Hirmu" kolmainsus. Teater. Muusika. Kino, nr 1, lk 106-109, ill.

Hrustaljov, N. (2005). Inimesed, asjad, elu [intervjuu Anri Rulkoviga]. Teater. Muusika. Kino, nr 1, lk 110-112.

Tõnson, M. (2004). "Hirm" ajab hooti muigama ja pakub enam kõrvale kui silmale. Eesti Päevaleht, 14. okt.

Ulfsak, M. (2004). Anri Rulkovit huvitab peidus pool [intervjuu]. Eesti Ekspress: Areen nr 42, 14. okt.

Paistik, A. (2004). Hirmsad lood [lühifilmidest "Hirm" ja "Helmut"]. Eesti Ekspress: TV-nädal, nr 42, 14. okt.

Teder, T. (2004). Vabatahteline hullus [filmist "Hirm"]. Sirp, 24. sept.

Davidjants, K. (2004). Hirm ja õud hingehaiglas [filmist "Hirm"]. Postimees, 10. aug.

ETV toodab kultuurikanalile ARTE dokumentaalfilmi (2004). [ETV ja Allfilm teevad pooletunnise dokumentaalfilmi sarja "Monumendid" tarvis, režissöör Anri Rulkov]. Eesti Ekspress, 15. jaan.

Tsäro, K. (2002). Kriminaalne Teine Eesti [Anri Rulkovi Pedagoogikaülikooli bakalaureusefilmi "Helmut" võiks nimetada fakedocumentary'ks]. Postimees, 15. jaan.

Davidjants, K. (2001). Veel ühed diplomandid [filmist "Hirm"]. Sirp, 9. nov.

Kaasik, J. (2001). Amet - dokumentalist? [Tallinna Pedagoogikaülikooli filmi ja video õppetooli tudengite (juhendav õppejõud Rein Maran) II ja III kursuse töid arvustavad TÜ semiootikatudengid Silvi Salupere juhendamisel]. Teater. Muusika. Kino, nr 6, lk 66-76.

Liiv, U. E. (2000). Mitmekesisus ja ideede paljusus [Tallinna Pedagoogikaülikooli filmi ja video õppetooli tudengite (juhendav õppejõud Rein Maran) Kinomajas näidatud II ja III kursuse tööd]. Sirp, 20. apr, lk 15.